Praxis: Eesti eurorahade kasutamise edulugu on Elron

Rong. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Mõttekoja Praxis poolt läbi viidud uuringust selgub, et Eesti on eelmise perioodi eurorahasid kõige paremini kasutanud siseriikliku raudteetranspordi arendamiseks ehk Elroni käimapanemiseks. 

Eesti raudteetranspordi arendamise vallas saavutatut võib pidada ELi perioodi 2007–2013 edulooks, resümeerib Praxis. Uuringust selgub, et selle ajaga on tänu Elronile liinide arv kasvanud poolteist korda ja rongireisijate arv 1,24 korda.

Enim on võrreldes 2007. aastaga kasvanud reisijate arv Tallinna-Tartu suunal, kus on ka kõige rohkem lisatud uusi väljumisi. Uuringus tuuakse veel esile Tartu-Koidula liin, kus sõitude arv on suurenenud poolteist korda.

Statistikaameti andmed ütlevad, et raudteetranspordi kasutajate arv on 2007. aastaga võrreldes kasvanud 12 protsenti, samal samal ajal kui bussi-, trolli- ja trammitranspordi reisijate arv on kerkinud vaid 0,6 protsenti.

Praxis märgib, et eduloole on kaasa aidanud terviklik lähenemine raudteetranspordi arendamisele: välja vahetati veerem, rekonstrueeriti raudteed ja ehitati ümber ooteplatvormid. «See on väga hea näide sellest, kuidas luua taristu, mis soosib maanteeliikluse asendamist raudteeliiklusega,» seisab analüüsis.

ELi struktuurivahendite perioodil 2007–2013 tehti raudteeprojektidele väljamakseid 212 miljoni euro ulatuses: selle käigus soetati 18 uut Elroni elektrirongi, rekonstrueeriti 110 ooteplatvormi 74 jaamas või peatuskohas, renoveeriti 102,3 kilomeetrit kontaktvõrku ja kaks veoalajaama, rajati raudteepeatuste juurde 26 parklat, remonditi kolm raudteesilda ja rekonstrueeriti 37 truupi, rajati raudtee ületuseks üks ülekäigusild ja neli jalakäijate tunnelit.

Kui vaadata projektide kulutõhusust, siis üldjuhul on suudetud projektid viia ellu kavandatud eelarvest odavamalt, erandid on ainult Türi-Viljandi raudteelõigu renoveerimine ja Edelaraudtee reisijaplatvormide üleviimine eurokõrgusele.

Uuring rõhutab ka paranenud keskkonnamõju: uued Elroni elektrirongid on kogu energia tarbimiselt kuni 30 protsenti esäästlikumad, otseselt veoenergiasääst on nende puhul 23,5 protsenti.

Samas toob Praxis välja ka selle, et edaspidi tuleks rohkem rõhku panna raudteevõrgu ühendamisele teiste liikumisviisidega, eelkõige rongi- ja bussiliiklusega, mis suurendaks rongireisijate arvu veelgi. Samuti peaks jätkama raudteevõrgu rekonstrueerimist ja ratta- ja autoparklate loomist raudteejaamadesse.

Kannatanud on kohalike teede korrashoid

Praxis analüüsib uuringus ka maanteeprojektidesse suunatud euroraha ning leiab, et nende investeeringute keskmes oli ja on olemasolevate teede rekonstrueerimine. Selle kõrval on mõnevõrra kannatanud aga kõrvalmaanteed ja kohalikud teed, mille korrashoiuks ei ole jagunud piisavalt raha.

Maanteeprojektide tulemusena rajati perioodil 2007-2013 77 kilomeetrit uusi maanteid ja rekonstrueeriti 179 kilomeetrit olemasolevaid. Lisaks rajati 70 kilomeetrit jalgratta- ja jalgteid.

Tänu majanduskriisiga kaasnenud ehitushindade langusele õnnestus paljud projektid valmis teha kavandatust väiksema ehitusmaksumusega ning vabaneva raha arvelt sai korrastada mõnevõrra rohkem objekte.

Samas tuleb uuringus ühe etteheitena välja, et edaspidi tuleks teeremondil tehnilise info kõrval hinnata rohkem ka seda, kui palju suurendab see keskkonnakoormust, kui palju kasutab teelõiku ühistransport ja millised võimalused loob liikumisviiside kombineerimiseks.

Teisalt tuleks väga hoolikalt kaaluda uute maanteelõikude rajamist, mis võivad suurendada teedevõrgu ülalpidamiskulusid, eriti arvestades, et säästva liikuvuse kontseptsiooni arendamise põhimõtteid järgides peaks autode hulga kasv pigem pidurduma või isegi vähenema.

Praxise poolt tellitud uuringu eesmärk oli anda sõltumatu hinnang struktuurivahendite perioodi 2007–2013 transpordi investeeringute eesmärgipärasusele, tõhususele, tulemuslikkusele, mõjule ja jätkusuutlikkusele, samuti perioodi 2014–2020 transpordi- ja liikuvuse arendamise projektide eeldatavale mõjule.

Uuringu tellis rahandusministeerium.