Valitsus kiitis heaks madala maksuga ettevõtluskontode loomise

Rahandusministeerium.

FOTO: Teet Malsroos/Scanpix

Valitsus arutas kabinetinõupidamisel ja kiitis istungiotsustena heaks rahandusministeeriumi eelnõu, mille järgi käivituks 2018. aasta algusest ettevõtluskonto süsteem, mis võimaldab füüsilisel isikul kuni 25 000 euro eest aastas kaupu ja teenuseid müüa, kusjuures konto maksumäär on 20 protsenti, mis hõlmab ka sotsiaalmaksu komponente.

Ettevõtluskontot saaks füüsiline isik kasutada teenuste ja kauba müügiks teistele füüsilistele isikutele ning kauba müügiks juriidilistele isikutele kuni 25 000 euro ulatuses aastas. Juriidilisele isikule teenuseid müüa ei saa, et vältida kuritarvitusi.

Ettevõtluskonto kaudu teenitud tulu maksustab riik eelnõu järgi madalama 20-protsendilise maksumääraga, kusjuures see katab nii tulu- ja sotsiaalmaksu kui kohustusliku kogumispensioni makse.

Maksude arvestamine broneeritakse ja kantakse maksu- ja tolliametile (MTA) kohe, kui tulu kommertspankade loodud spetsiaalsele kontole laekub. Maksu hakkab riik seejuures plaani järgi arvutama käibelt ning kulusid maha ei arvata.

Laekunud 20-protsendise maksumääraga võetud maks jaguneb proportsionaalselt riigi- ja kohaliku omavalitsuse (KOV) eelarvetesse ning ravi- ja pensionikindlustuse vahenditesse. Tulumaksu osa on seejuures 20/55, sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa 13/55, pensionikindlustuse osa 20/55 ning kogumispensioni makse osa 2/55 laekunud tulust.

Sotsiaalsete tagatiste saamise õigus sõltub aga sellest, kui suured on tasutud summad. Näiteks ravikindlustuse saamiseks on vaja, et haigekassale laekuks eelneva kuu eest kuumääralt arvutatud sotsiaalmaksu ravikindlustuse osaga võrdne summa. See tähendab, et kuus tuleb teenida vähemalt 1300 eurot tulu.

Töötuskindlustusega ettevõtluskonto kasutaja kaetud ei ole ning ei saa töötuks jäämise korral ka hüvitist. Samas võib ettevõtluskonto kasutaja saada tavapärast riigieelarvest rahastatavat töötutoetust ning töötukassa tööturuteenuseid.

Rahandusministeeriumi arvutuste järgi vähendab ettevõtluskonto süsteemi kasutuselevõtt riigi maksulaekumisi koondsummana kokku 1 miljoni euro võrra, seejuures langeb tulumaksu laekumine 386 000 euro ja sotsiaalmaksu laekumine 614 000 euro võrra.

Arvutustes on ministeerium arvestanud, et majapidamisteenust kasutab 20 protsenti 10. detsiili ehk kõige rikkamasse kümnendikku kuuluvatest leibkondadest ehk ligikaudu 12 000 leibkonda. Kui nädalas osutada säärast teenust neli tundi hinnaga 4 eurot tund, tuleb aastakäive kokku 9,2 miljonit ja maksutulu seega 1,8 miljonit.

Ettevõtluskonto negatiivne mõju tuleb aga sellest, et teatud osale füüsilisest isikust ettevõtjatele (FIE) pakub süsteem ka maksukulude kokkuhoidu. Ministeerium on 2015. aasta andmetele tuginedes arvutanud, et sääraseid FIE-sid on kokku ligikaudu 4300 ning saamata riigitulu seega ligikaudu 2,8 miljonit eurot.

Kava rakendamiseks on vaja teha kulukaid IT-arendusi riigi poolt eelkõige maksu- ja tolliameti IT-süsteemides, ent ka sotsiaalseid tagatisi arvestavates infosüsteemides, mida kasutavad Eesti Haigekassa, sotsiaalkindlustusamet ja töötukassa. Samuti peab investeeringuid tegema ka erasektor, peamiselt kommertspangad.

Ettevõtluskonto süsteemi loomise ühe võimaliku riskina toobki rahandusministeerium välja vastava pangakonto kasutamise võimaluse puudumise. Sester on viimasel ajal kohtunud suuremate pankade juhtidega; ettepanekus seisab, et pangad nagu LHV ja SEB on valmis omapoolset arendust tegema, ehkki kohtumiste käigus on pangad möönnud, et ettevalmistusaeg on väga napp.

Sesteri plaani järgi peaks ettevõtluskonto süsteem käivituma 1. jaanuaril 2018. Uue korra jõustava eelnõu peaks rahandusministeerium koostama kiiremas korras ning ilma eelnevat väljatöötamiskavatsust koostamata. Koostöös sotsiaalministeeriumiga valmistaks rahandusministeerium plaani järgi ette ka maksustamise erireeglid.

Tagasi üles