Miljarditehase rajajad: kui me Tartusse ehitada ei saa, jääb projekt ära

Est-For Investi juhid Margus Kohava ja Aadu Polli.

FOTO: Erik Prozes

Eesti läbi aegade suurimat tööstusinvesteeringut plaanivad ettevõtjad panevad valitsuse fakti ette: kui riik ei luba tselluloositehase ehitamist Suure Emajõe piirkonda, tuleb miljarditehase rajamisest sootuks loobuda. 

Nimelt on valitsus peagi algatamas eriplaneeringu, mis kaalub rafineerimistehase võimalike asukohtadena Pärnu, Viljandi, Jõgeva, Tartu või Põlva maakonda. Eriplaneeringu eesmärk ongi välja selgitada, kuhu oleks tehase rajamine kõige mõistlikum ja keskkonnasõbralikum. 

Eile saatis aga tehast kavandav ettevõte Est-For Invest valitsusele kirja, kus tõi välja, et Pärnu, Jõgeva ja Põlva maakond tuleks võimalike asukohtadena maha tõmmata.

Ettvõtte juht Margus Kohava ütles, et kui kuni 10 kilomeetri kaugusel Suurest Emajõest ühtegi sobivat asukohta ei õnnestu Tartu- või Viljandi maakonnas leida, tuleb Eestisse tehase rajamise plaanidest üldse loobuda.

«Need investorid, kes meie taga on, ei ole valmis seda tehast mujale tegema. Ja kui ükskõik mis põhjusel, olgu see argumenteeritud või mitte, me seda tehast sinna rajada ei saa, siis meie poolt jääb see Eestis üldse tegemata," ütles Kohava konkreetselt.

Kui Est-Fori jaoks peaks tulema kõige negatiivsem otsus, rajavad nad miljarditehase ilmselt välismaale. «Praegu ei tahaks neid alternatiivseid asukohti avaldada, aga üks on kindlasti Põhja-Läti,» ütles Kohava.

Laiem eriplaneering lisaks protsessile aastaid otsa

Metsatööstur tõi välja mitu põhjust, miks neid laiem eriplaneering häirib. Esimene argument on see, et eriplaneering, mis hõlmab võimalike asukohtadena ka Põlva, Jõgeva ja Pärnumaad, veniks lihtsalt metsikult pikaks. 

«Selle menetlemine tähendab meeletut ajakulu. Samas oleks see täiesti kasutu, kuna me pole nõus sinna tehast rajama. Kui valitsusel on kedagi, kes oleks nõus väljapoole Emajõge tegema, siis tehku, aga ma ei tea, kes see olla võiks,» põhjendas ta.

Kohava sõnul oleks näiteks Pärnu maakonna miinuseks eelkõige kaugus toorainest – suurem transpordikulu mõjutab oluliselt projekti teostatavust ning konkurentsivõimet.

Põlva- ja Jõgevamaa territooriumite asukohad poleks aga samuti head, kuna seal puuduvad tarvilikud võrguühendused.

Seega on ainuke mõeldav variant Tartu ja Viljandi maakonnas asuvad Suure Emajõe lähedased krundid, mis suudavad üheaegselt täita kõiki tehase rajamiseks ja toimimiseks vajalikke tingimusi. 

«Kui me tahaks sõltuda ainult Eesti toorainest, siis võiksime selle tehase rajada ükskõik kuhu. Aga see risk oleks investorite jaoks liiga suur,» rääkis Kohava, et Tartu eelis ongi see, et seal on vajalik taristu olemas.   

Konkreetsemalt tõi ta Suure Emajõe piirkonna eelistena välja järgmised asjad: sobilik maatükk suurusega 100 hektarit, piisava vooluhulgaga mageveeressursi lähedus ning sellise kaugusega seotud vajalike servituutide saamise mõistlik tõenäosus, paiknemine piisavalt lähedal toorainele, lähim võimalik raudteeühendus Põhja-Läti suunal ning asjakohane maanteevõrgustik.

Rahandusministeerium kaalub metsatöösturite ettepanekut

Rahandusministeeriumi planeeringute osakonna nõunik Anni Konsap ütles, et eriplaneeringu algatamise eelnõu on valmis ja see on saadetud teistele ministeeriumitele kooskõlastamiseks. 

Valitsus peaks seda arutama hakkama kas neljapäeval või järgmisel nädalal. Ta rõhutas, et eriplaneeringuga ei tehta otsust asukoha kohta, vaid pannakse paika, et neid alles hakatakse protsessi käigus otsima. 

Samas oli ta nõus Margus Kohava kriitikaga, et planeering tasub algatada vaid seal, kus on investoritel reaalne huvi tehas valmis ehitada. Konsap rõhutas, et ebarealistlike asukohtade kaalumine oleks koormav nii avalikkusele, kohalikele omavalitsustele, kelle territooriumile sellised asukohad jäävad, kuid ka arendajale, kes selle kinni maksma peab.

«Valitsuse korralduse kooskõlastamise üks eesmärk ongi objektiivsetel asjaoludel mittesobivad maakonnad välja praakida või vajadusel sisse tuua – seda tagasisidet ootab rahandusministeerium teistelt ministeeriumitelt, maavalitsustelt ja arendajalt,» andis ta investoritele lootust. 

Valitsuskabinetis peaks see teema arutluse all olema kas neljapäeval või järgmisel nädalal.

Est-For Invest plaanib Tartu lähistele rajada umbes miljardi euro suuruse investeeringuga tselluloositehase, mis hakkaks ümber töötlema umbes 2,5-3,3 miljonit tonni paberipuitu aastas. Lõpptoodang läheks ekspordiks.

Projekti juhib lisaks Kohavale ka teine metsatööstuse ekspert Aadu Polli.

Tagasi üles