Kas jaekaubanduse apokalüpsis läheb Eestist mööda?

Baltika esimene kauplus Novi Sadis

FOTO: Baltika

Kui USA turu puhul räägitakse jaekaubanduse lõpust, siis Eestis müügimahud kasvavad.

Jaekaubandusettevõtete müügitulu Eestis suurenes 2017. aasta märtsis aastatagusega võrreldes püsivhindades 6 protsenti ning oli kokku 545,7 miljonit eurot, teatas statistikaamet.

Enim suurenes müügitulu posti või interneti teel kaupu müüvates kauplustes, kus müük kasvas aastaga 33 protsenti.  Müügimaht vähenes eelmise aasta märtsiga võrreldes apteekides ja kosmeetikatarvete kauplustes protsendi  ning tekstiilitoodete, rõivaste ja jalatsite kauplustes 2 protsenti.

Business Insider nimetab kaupluste sulgemise kiirust USAS aga jaekaubanduse apokalüpsiseks. Eeloleva paari kuu jooksul peaks tegevuse lõpetama pea 3500 kauplust.

«Nii nagu elamispindadegi puhul on see mull nüüd lõhkenud,» rääkis Urban Outfittersi juht Richard Hayne  Bloombergile. «Nüüd näeme selle kõige tulemusi. Poed sulgevad ja üüripindade hind langeb. See trend jätkub ka edaspidi ning võib ka kiireneda.» Hayne´i hinnangul on kauplusi, eriti rõivakauplusi, USAS lihtsalt liiga palju.  

Suurbritannias langes jaekaupluste müügimaht selle aasta esimeses kvartalis 1,4 protsenti, mis on 7 aasta suurim langus. «See on esimene langus kvartali jooksul alates 2013. aastast ning selle põhjuseks on ilmselt hinnatõus erinevates sektorites,» ütles Suurbritannia statistikaameti vanemstatistik Kate Davies BBCle.

«Ka Baltikas jälgime USA ning Euroopa suurtel jaekaubandusturgudel toimuvaid muutusi tähelepanelikult, et olla valmis enne lainete kohale jõudmist,» tõdes Baltika müügi- ja turundusdirektori Kristel Sooaru. Baltika Grupi  e-poe müügitulu kasvas esimeses kvartalis 38 protsendi võrra ning oli 349 tuhat eurot, esimene kvartal lõppes aga ettevõtte jaoks 590 tuhande euro suuruse puhaskahjumiga.

«Seni on moerõivaste e-kaubanduses olnud mitmeid takistusi (suurused, istuvus, materjali tunnetus), kuid tänu uutele tehnoloogiatele need mured kaovad ja kliendid on aina varmamad ostma rõivaid ja jalanõusid e-poest. See kõik toob tarbijale lähemale aina suurema hulga tooteid ja brände üle maailma,» nentis Sooaru.

Kaubamaja ASi tegevdirektori Erkki Lauguse sõnul on muutused osa kaupmehe elust. «Kunagi oli lihtsalt rändkaupmees liikumas ühest külast teise ja linnast linna, seejärel tekkisid juba poed jne. Areng on olnud pidev ja sellele on alati kaasa aidanud kaks suurt jõudu, omavaheline konkurents ja turu nõudlus. Ka täna pole miskit teisiti, lihtsalt sellel alal on pidev uue otsimine eduka toimimise vältimatu eeldus. Kes ei suuda kohaneda, muutub kiiresti ajalooks,» arvas ta.

Nordea panga ökonomisti Tõnu Palmi sõnul kogeb jaekaubandus kogeb nn Amazoni efekti, mis tähendab et üha suuremat osa pirukast nõuavad kahekohalise kasvukiirusega e-poed. «Hinnavõistlusesse jõuliselt sekkuvad e-müügi konglomeraadid ei ole ajutine nähtus, vaid struktuurne muutus,» tõdes Palm.

«Võtab aega kui globaalse haardega e-müüjad jõuavad geograafiliselt kaugematesse nurkadesse, kus ostujõud on tagasihoidlikum. Piiriüleses kaubanduses mängib kahtlemata kasvavat rolli Hiina, mis konkureerib nii hinna kui kaubavalikuga. Konkurents piiriülese e-kaubandusega jätkab tempokalt kasvu,» lisas ta.

Omniva pakimahtudest moodustavad enamuse e-kaubandusega seotud ostud. Kokku toimetas Omniva 2016. aastal pakiautomaatide kaudu klientidele kätte 40 protsenti rohkem pakke kui 2015. aastal. Välismaalt saabuvate saadetiste hulk kasvas möödunud aastal ligi neljandiku võrra ning jätkuvalt ligikaudu pooled kõikidest välismaa saadetistest tulevad Hiinast.

USAs vähenes kaupluste külastamine 2010 ja 2013. aasta vahel 50 protsenti, vahendab Business Insider. Üheks põhjuseks on ka inimeste muutunud huvid ning raha kulutatakse pigem reisimisele, heale toidule ja tehnoloogiale ning riiete ja jalatsite ostmiseks jääb lihtsalt vähem.

Sellajal kui USAs jäi CNN Money kinnitusel märtsi jooksul jaekaubanduses tööst ilma 30 000 inimest, on Eestis jaekaubanduses töökäsi puudu. «Eesti turul on situatsioon moekaubanduses hetkel veidi erinev - täna tunnetame pigem suurima probleemina tööjõu puudust ja väga tugevat palgasurvet. Üks võimalik lahendus ja suund võib siin olla iseteenindus läbi nutikate tehnoloogiate,» nentis Sooaru.

«Rääkides kaubanduspindadest, siis  lähiajal kasvab Eesti kaubanduspindade maht veelgi, mis tänast keerulist olukorda töötajatega veelgi pingestab.»

Lauguse sõnul on ei ole selles, et jaekaubandus Eestis käib muu maailmaga veidi teist jalga midagi üllatavat. «Me kipume tihti unustama, et meie ajalugu iseseisva riigi ja turumajandusliku majandusruumina on ju tegelikult üsna lühike. Me peamegi liikuma märgatavalt kiiremas tempos, et Euroopale kiiremini järgi jõuda. On igati tervitatav, et Eesti inimesele pakutakse aina enam võimalusi ning selle tulemusel suureneb ka maailmas tuntud kaubamärkide kättesaadavus, mida muidu käidi näiteks välismaalt toomas,» nentis ta.

Kaubamaja ootab arhitektuurikonkursi välja kuulutamist, et siis 5-7 aasta pärast kaupluste pindala kaks ja pool korda suurendada. «Soovime pakkuda lisaks kaubanduspinnale ning maailmanimedega kaubamärkidele ka rohkelt ajaveetmisvõimalusi. Oluline on parandada ka parkimisvõimalusi nii autojuhtidel kui ka jalgratturitel,» möönis  Laugus. Juba sel aastal on kavas rajada mitu uut Selverit. Kevadel avatakse Tähesaju ja Balti Jaama Turu Selver, suvel Sepapaja Selver Ülemiste Technopolises ning sügisel Kristiine Kotka Tervisemaja Selver ja Laagri Selver.  

Tallinna Kaubamaja Grupi I kvartali müügitulu ulatus 150,7 miljoni euroni, kasvades eelmise aastaga võrreldes 10,1 protsenti. Grupi esimese kolme kuu maksueelne kasum oli aasta varasemaga võrreldes ligi viiendiku võrra suurem, summas 6,1 miljonit eurot.

Samas on ka Eestis märke rõivakaupluste kitsikusest. Eelmisel aastal lahkus Eestist Next, seda juba teist korda. Poed on lubanud sulgeda Marks&Spencer, mis küll 2016. aasta kevadel lõppenud majandusaasta aruande kohaselt jõudis 100 000 euroga kasumisse. 2015. aastal pooleteist miljoni euroga kahjumisse jäänud Seppälä on pannud kinni mitu kauplust.

«Lisaks tähendab uute atraktiivsemate kaubanduspindade lisandumine seda, et väikesemate tegijate marginaalid satuvad tihti ka löögi alla. Mida efektiivsemaks ja soodsamaks läheb e-ostude kättetoimetamine tarbijale, seda rohkem kasvab ka e-müügi surve,» märkis Palm, kelle kinnitusel peavad keskused üha enam panema rõhku meelelahutusele. «Klient vaatab ehk kaubanduskeskuse kinos ära meelelahutusliku filmi, võtab seejärel mõne kosutava snäksi ja joogi ning võib-olla astub ka väljakutsuvatesse poodidesse sisse, et kogeda mitte ainul eksponeeritud kaupa vaid ka lõhna, heli ja trendikat reklaami. Samas mobiil taskus pakub virtuaalset ostuvõimalust, täiendavat tooteinfot ja tasuta kojutarnet võtmekliendile? »

Jaemüügi maht kasvas möödunud aastal 4,5 protsenti aastatagusega võrreldes, 2009. aastal oli langus aga 19 protsenti. «Uue majanduslanguse korral oleks võitlus madalama hinna üle verisem, sest tarbijate valikusse on lisandunud ka piiriülesed e-müügikanalid ja ka rohkem kaubanduspinda. Eratarbimise osakaal läheneb täna buumiaastate tasemele, sest majandus on kasvanud sisenõudluse arvelt,» kommenteeris Palm.

Tagasi üles