Meerits: keskpank ja valitsus oleks pidanud majandusmulli vältimiseks midagi ette võtma

Kaja Koovit
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Heldur Meerits.
Heldur Meerits. Foto: Toomas Huik

Kui üleilmse kriisi suurust ja sügavust ei osanud keegi maailma ennustada, siis Eesti oma majanduse mulli lõhkemine oli ette näha ning keskpank ning valitsus oleksid pidanud midagi ette võtma, tõdes Hansapanga üks asutaja Heldur Meerits LHV ajakirjale Investeeri antud intervjuus.

Meeritsa sõnul oleks kõigepealt tulnud kaotada laenuintresside tulumaksuvabastus. Ning riigieelarve ülejääk oleks võinud olla tublisti suurem. «Eesti kriisi oleks pidanud ette oskama näha, samas teame, et tagantjärele tarkus on täppisteadus,» lausus Meerits.

Meerits möönis, et me poleks saanud vältida üleilmset majanduskriisi, mille tagajärjel kadusid ära Eesti ekspordipartnerid ja finantssektor muutus ebakindlaks.

Meerits märkis, et inimesed olid enne kriisi majanduse tsüklilisuse unustanud, samas on üsna tõenäoline, et see unustatakse varsti jälle ära.

«Järgmine kriis tuleb kindlasti, aga küsimus on, millal ja mis sektorist see algab,» lausus Meerits.

Meerits kinnitas, et tema arvates on kriis nüüdseks seljataga. Majandus kasvab ja tööhõive paraneb. Sektoritevahelised osakaalud veel muutuvad, aga see on loomulik. «Buumiaeg tähendas ebanormaalselt head elu- ja nüüd elame tavalist elu,» lausus Meerist, kelle sõnul on küsimus selles, milline tase võtta elustandardiks, normiks.

«Praegu on meil normaalne elu. Ehkki väga paljudel on praegugi raske,» lausus ta.

Meerits lisas, et kahjuks ei ole näitajaid selle kohta, kui palju on Eestis struktuurset tööpuudust, see tähendab, kas inimesed oskavad teha valesid asju või elavad vales kohas.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles