Kuidas stabiilsusmehhanism ehk päästefond toimib?

Postimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Prantsusmaa president Nicolas Sarkozy ja Saksamaa liidukantsler Angela Merkel jõudsid otsusele, et Euroopas tuleb kehtestada ühised eelarve- ja maksureeglid.
Prantsusmaa president Nicolas Sarkozy ja Saksamaa liidukantsler Angela Merkel jõudsid otsusele, et Euroopas tuleb kehtestada ühised eelarve- ja maksureeglid. Foto: AFP/SCANPIX

Ühel eestlasest rahandustegelasel on hea võimalus saada hästimakstud ametikohale Luxembourgis, sest iga euroala riik saadab päästefondi juhtkonda ühe direktori.

Päästefond luuakse euroliidu toimimise lepingu uue lõigu alusel, mille reedel lõppenud ülemkogu otsustas lisada. Päästefondi kasutatakse siis, kui see on euroala stabiilsuse tagamiseks hädavajalik. Fond on valmis 2013. aasta juunikuust andma eurotsooni riigile finantsabi.

Ülemkogu otsustas, et fond teeb seda koos IMFiga. Samuti teeb fond koostööd riikidega, kes hätta sattunud riiki abistada soovivad. Päästefondi ja IMF vahekorrast annab aimu vast see, et ülemkogu otsustas, et IMFi nõue võlgnikule on kõrgema järguga kui Euroopa päästefondi oma.

Nii nagu IMFist tuleb ka päästefondist laenu saamiseks koostada majandusreformide kava. Kui laenusaaja riik sellest kinni pea, siis võib päästefond abistamise katkestada. Päästefondi laenuvõime on kokku 500 miljardit eurot.

Päästefondi hakkavad juhtima euroala rahandusministrid. Finantsabi andmine tuleb otsustada kõigi ministrite nõusolekul. Igapäevatööd teeb direktorite nõukogu, kuhu iga riik saadab direktori ja asedirektori. Hääled jaotuvad fondis vastavalt sissemakstud kapitalile. Eesti hääl on üks väiksemaid.

Fondi kapital on kokku 700 miljardit eurot, sellest 80 miljardit maksvad riigid reaalselt fondi. Kui päästefond teeb väljamakseid, siis peavad liikmed oma tegelikku panust fondis suurendama.

Fondi makstud raha investeeritakse, sellest teenitud tulu makstakse pärast kulude mahaarvamist dividendidena välja. Päästefondist antud laenude väikseim intressimäär on kaks protsenti aastas.

Päästefond

Riikide osakaal kapitalist

•    Austria     2,783%

•    Belgia     3,477

•    Küpros     0,196

•    Eesti     0,186

•    Soome    1,797

•    Prantsusmaa    20,386

•    Saksamaa    27,146

•    Kreeka     2,817

•    Iirimaa    1,592

•    Itaalia    17,914

•    Luksemburg    0,250

•    Malta    0,073

•    Holland     5,717

•    Portugal    2,509

•    Slovakkia    0,824

•    Sloveenia    0,428

•    Hispaania     11,904
 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles