Eesti Pank: pangamaks võib kahjustada finantssüsteemi stabiilsust

Eesti Panga asepresident Madis Müller.

FOTO: PEETER LANGOVITS/PM/SCANPIX

Eesti Panga hinnangul võib valitsuse kavandatav krediidiasutustele 14-protsendilise dividendide avansilise tulumaksu kehtestamine tuua kaasa finantssüsteemi nõrgestumise, põhjustada soovimatuid tagajärgi ja rikkuda Euroopa Liidu reegleid.

"Keskpangana suhtume ettevaatlikult kõigisse õiguskeskkonna muudatustesse, mis võivad suurendada finantsstabiilsuse riske. Seetõttu näeme riske ka eelnõus kirjeldatud muudatuses, mis vähendab pankade motivatsiooni Eestis kapitali koguda," kirjutab keskpanga asepresident Madis Müller kommentaariks seaduseelnõule.

Eesti Panga hinnangul võib eelnõus välja pakutud viisil eelarvepoliitilisele eesmärgile keskendumine tulevikus nõrgestada finantssüsteemi stabiilsust ja vähendada krediidiasutuste võimet rahastada majandusele vajalikke investeeringuid.

Kuna krediidiasutused on Eesti majanduse peamised rahastajad, mõjutab majanduse tsükliline areng neid teistest ettevõtjatest rohkem. Kui probleemid majanduses halvendavad ettevõtete laenuteenindamisvõimet, avaldub see tavaliselt kiiresti ja võimendatult ka krediidiasutuste vähenevas kasumlikkuses.

Eesti Panga hinnangul on oluline, et pangad saaksid kahjumi tekkimisel oma kapitalipuhvrid järgnevate aastate kasumi arvelt võimalikult kiiresti taastada. Pankade kapitali kriisijärgne kiire taastamine teeb omakorda võimalikuks ettevõtetele investeeringute tegemiseks ja laiemalt majanduse taastamiseks vajaliku rahastuse pakkumise, märkis Müller.

Eesti Panga hinnangul tuleks eelnõud muuta nii, et krediidiasutuste kahjumit oleks võimalik järgnevate perioodide kasumist katta ilma, et neile tekiks maksukohustus.

Lisaks sellele on keskpangale mõistetamatu, miks soovib valitsus arvestada avansilist tulumaksu kvartali põhiselt, mitte aasta põhiselt. Müller toob välja, et selline maksustamine võib kaasa tuua olukordi, kus pangad ei tee riskide ilmnemisel kohe piisavaid provisjone, vaid ajatavad neid mitme kvartali peale.

Keskpank soovitaks pigem pikendada maksustamisperioodi kvartalilt aastani või võimaldada aasta jooksul kvartalite kasumit ja kahjumit tasaarveldada.

Samuti ei ole Mülleri sõnul selge, miks plaanib valitsus kehtestada uue maksusüsteemi vaid krediidiasutustele, aga mitte kogu finantssektorile. Pangateenustega sisuliselt võrreldavaid rahastamisteenuseid osutavad ka ju teised turuosalised.

Kui avansiliste maksete tasumise kohustus pannakse üksnes krediidiasutustele, toob see endaga tõenäoliselt kaasa olukorra, kus märkimisväärne osa tegevusest viiakse grupi teistesse juriidilistesse isikutesse, näiteks liisinguühingutesse, mille suhtes kavandatav kord ei kehti, kirjutab Müller.

Selle tulemusena võivad finantsgrupina tegutsevate ettevõtjate omandisuhted muutuda senisest keerulisemaks võrgustikuks, mis raskendaks ka järelevalvet ja kriisihaldust, märgib Müller. Probleemiks võib see osutuda just võimaliku majanduskriisi ajal, kui on vaja ellu viia finantssektori ettevõtjate tervendamise kavasid. Pankade kriisilahendusele ja tervendamisele seatud lisatakistused võivad omakorda pärssida majanduse taastamiseks vajalike investeeringute rahastamist.

Eesti Panga hinnangul tuleks kehtestada tulumaksuseaduse kavandatav muudatus kõigile finantssektori ettevõtjatele.

Lisaks toob keskpank välja, et lähtuvalt Euroopa Nõukogu otsusest peaksid Euroopa Liidu ametiasutused konsulteerima Euroopa Keskpangaga, kui muudetakse finantsasutustele kehtivaid reegleid, kuivõrd need mõjutavad märkimisväärselt finantsinstitutsioonide ja turgude stabiilsust.

Arvestades seda, et eelnõu on otseselt suunatud krediidiasutuste dividendipoliitika mõjutamisele, mis omakorda võib mõjutada ka nende kapitaliseeritust, samuti seda, et eelnõu ei mõjuta finantssektori ettevõtjaid ühtmoodi, on Eesti Panga hinnangul Euroopa Keskpangaga konsulteerimine kõnealusel juhul põhjendatud.

Viimaks märgib Eesti Pank, et seadusest ei selgu, miks soovitakse eelnõuga kehtestada lisamaks üksnes krediidiasutustele, sest eelnõus toodud argumentatsioon sobiks kõigile Eesti ettevõtetele. Keskpank lisab, et ennustatava maksukeskkonna ja üldise finantsstabiilsuse kaalutlustest lähtudes on kahetsusväärne, et eelnõu esitatakse kiireloomulisena ilma, et sellele oleks eelnenud väljatöötamiskavatsus või põhjalikum mõjuanalüüs.

Vastavalt koalitsioonileppes sätestatud finantsasutuste maksustamise eesmärgile otsustas valitsus kolmapäevasel kabinetiistungil täiendada tulumaksusüsteemi ja kehtestada krediidiasutustele 14-protsendilise dividendide avansilise tulumaksu.

Kehtiva tulumaksuseaduse kohaselt maksavad krediidiasutused ja nende Eesti filiaalid tulumaksu jaotatud kasumilt nagu kõik teised äriühingud. Pangaliidu ettepanekul maksab krediidiasutus alates 2018. aastast eelmises kvartalis teenitud kasumilt tulumaksu avansilisi makseid määraga 14 protsenti.

Kasumi jaotamisel ja sellega kaasneva tulumaksukohustuse arvutamisel saab krediidiasutus tasutud avansilist makset arvesse võtta. Maksustatakse üksnes äriühinguid, kellel on kasum.

Muudatuse mõju eelarvelaekumistele sõltub krediidiasutuste dividendimäära maksmise otsustest koosmõjus samaaegselt rakendatava regulaarselt jaotatud kasumi maksustamise süsteemiga. Netomõju eelarvele jääb seetõttu umbkaudu 20-30 miljoni euro vahemikku aastas.

Krediidiasutuse tegevusluba on üheksal Eesti äriühingul ning seitsmel välisriigi filiaalil.

Tagasi üles