Neli parlamendierakonda on Rail Balticu poolt, kaks vastu (13)

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rail Baltic.
Rail Baltic. Foto: eskiis

Parlamendierakondadest kalduvad Rail Balticu projekti toetama Keskerakond, Isamaa ja Res Publica Liit (IRL), sotsiaaldemokraadid ja Reformierakond, raudtee rajamisele hääletavad ilmselt vastu Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) ja Vabaerakond.

Vakra: Rail Baltic on õige ja oluline projekt

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna aseesimees, riigikogu keskkonnakomisjoni jhtr Rainer Vakra ütles, et igapäevase rongi kasutajana on tema arvates tegemist õige ja olulise projektiga.

«Mina ei ole meie fraktsioonis teistsuguseid arvamusi kuulnud. Kokkuvõttes on ju eesmärk kindlustada, et projekt tooks võimalikult vähe kahju keskkonnale ja seejuures oleks kasulik igale Eesti inimesele. Erilist tähelepanu tuleb muidugi jätkuvalt pöörata ökoduktidele ja maastikusildadele, et tagada loomade tõrgeteta läbipääs trassist,» ütles Vakra.

Ta märkis, et Rail Baltic projekti rahastamiskavas on loomade trassist läbipääsuks ette nähtud üle 50 miljoni euro. Kokku on kavas rajada suurulukitele vähemalt 26 trassi ületamise võimalust ja lisaks veel sadu erinevaid läbipääse väiksematele loomadele. «Rõhutan, et 11 protsenti kavandatavast Rail Balticu trassist kulgeb juba olemasoleval trassil,» lisas ta.

Vakra sõnul ei näe ta praegu põhjuseid, miks sotside fraktsioon ei peaks Rail Balticu rajamist toetama.

«Sotsiaaldemokraatide fraktsioon ja keskkonnakomisjon on saanud mitmel korral põhjaliku ülevaate Rail Balticu projekti põhjendustest ja kulgemisest. Eesti on Euroopa äärepealne nurgatagune maa, kust igasugused ühendused vana Euroopaga, mille ühises majandussüsteemis me oleme, on äärmiselt olulised. Fraktsioon toetab Rail Balticu rajamise kokkuleppe ratifitseerimist riigikogus,» ütles Vakra.

Pevkur: Rail Balticut on Eesti majandusele vaja

Reformierakonna esimees Hanno Pevkur ütles, et nende fraktsioon tervikuna ei ole eelnõu veel arutanud ja selle kõiki detaile näinud, aga senimaani on nad olnud Rail Balticu suhtes positiivselt meelestatud. «Seda on Eesti majandusele vaja ja see on kindlasti oluline investeering Eestile. Tean, et fraktsioonis on väga palju neid, kes Rail Balticut toetavad, aga on ka neid, kellel on skeptilised arvamused. Mina isiklikult näen küll, et Rail Baltic on vajalik investeering Eestile ja on mõistlik teha.»

Pevkur tõdes, et iga nii suure projekti juures on argumente, mis vajavad kas täiendavat analüüsi või selgitamist, aga kõike kokku võttes jäi ta siiski seisukohale, et see investeering tuleb Eesti majandusse ja taristuvõrku teha.

Talvik: Vabaerakond on ilmselt Rail Balticu leppe ratifitseerimise vastu

Vabaerakonna juht Artur Talvik lausus, et lõplikku arutelu pole nende fraktsioonis veel olnud, aga seisukoht saab ilmselt olema, et Vabaerakond on lepingu ratifitseerimise vastu. Põhjendusi selleks tõi Talvik hulgim. «Üldine seisukoht on, et teeme ennekõike olemasoleva raudtee korda ja teiseks, et maailmas on suured tehnoloogilised muutused käimas.»

Talvik selgitas, et ei tohiks kasutada möödunud sajandi tehnilist lahendust selleks, et Euroopaga ühenduses olla. Samuti ei aita see tema sõnul vabaneda Venemaa mõju alt. «Meid väga häirib ka see silmakirjalikkus, millega Rail Balticut õigustada on tahetud. Kui kaua aega räägiti sellest, et Rail Balticut ehitatakse sellepärast, et Venemaa mõjust lahti saada, siis nüüd tasuvusuuring näitab, et arvestatakse 31 protsendiga Venemaa kaupadest. Mis veel kord tõestab, et mingit Venemaast lahti sidumist siin ei ole, vastupidi, me oma raudteega üritame vene kaupmeeste elu justkui paremaks teha.»

Vabaerakonna esimees lisas, et probleemne on ka projekti hind, mis planeeritud 5,8 miljardist eurost kallimaks minnes ähvardab projekti kokku kukutada, taristu ehitused aga lähevad reeglina plaanitust kallimaks. Talvik lisas, et rahastusprobleeme võib tekitada ka Suurbritannia kui suure panustaja lahkumine euroliidust. Ta ei uskunud ka, et seal veetavat kaupa jätkub nii palju, kui loodetakse. «Kui vaatame Eurotunnelit, siis seal on 60 miljonit inimest ühel pool ja veel rohkem teisel pool. Nende tänane kauba maht on 20 miljonit tonni. Võrrelda seda meie piirkonnaga, siis kõik saavad aru, et meil ei ole nii palju kaupa.»

Talviku sõnul pole senistes analüüsides kaalutud ka teisi transpordiviise. Näiteks ülikiire vaakumtorus liikuv Hyperloop, mida praegu katsetatakse, tema sõnul utoopia pole. «Hiljuti kohtusin Hyperloopi inimestega. Nad Nevada kõrbes hakkavad juba katsetama, soomlased ja rootslased on väga tõsiselt sellega kaasa minemas. Plahvatuslikult otsib maailm praegu uusi palju kiiremaid ja säästlikumaid transpordiviise, millest üks on seesama Hyperloop ja see lahendus on selline, mis Eesti loodust ei lõhuks. Ta on postide peal, ei tehta tohutut valli ja ei kaevata Eestit üles.»

«Kõiki neid asju kokku pannes ületavad riskid mõistlikkuse piiri. Me ei ole kiire ühenduse vastu. Lihtsalt elame ajastul, kus tehnoloogilised muutused toimuvad ülikiiresti,» võttis Talvik oma seisukoha kokku.

Helme: meil pole vaja ehitada veel üht alakoormatud raudteetrassi

Ka EKRE esimees Mart Helme ütles, et nende erakonna fraktsioon lepingu vastuvõtmist ei toeta. «Me tahame kiiret ja normaalset ühendust Euroopaga. Meil on kaks alafinantseeritud ja alakasutatavat trassi. Üks läheb läbi Tartu Valka ja teine läheb läbi Pärnu Riiga. Emb-kumb nendest tuleb kasutusele võtta ja mitte ehitada kolmandat alakoormatud trassi. Elementaarne asi ju,» lausus Helme.

«Kogu see jutt kaubavedudest on absurdne. See on kõik vee peale kirjutatud asi ja seni, kuni valitsus asja tõsiselt ei võta, me loomulikult valitsusele oma toetust ei anna,» lisas Helme.

Helme sõnul tuleks eelistada maanteede ehitamist, mis aitaks ääremaastumise vastu. «Via Baltica tuleks meil ehitada niikuinii. Tartu-Luhamaa trass tuleks ehitada niikuinii. Kui me Rail Balticut selles variandis tegema hakkame, siis me neid trasse välja ei ehita ettenähtavas tulevikus, lihtsalt raha ei ole.»

Helme sõnul on kõikides fraktsioonides tegelikult arvestatav hulk selle projekti vastaseid, aga partei distsipliin sunnib paljusid vait olema. «Tegelikult on ka keskerakonnas kuni kümme inimest, kes ei toeta seda projekti. Kui valitsus sellega jätkab, siis ma arvan, et me laseme selle valitsuse lihtsalt õhku.»

Helme ei soovinud täpsustada, kuidas EKRE valitsust kukutada kavandab, kuna plaanide paljastamise puhul ei pruugi need läbi minna.

Ratas: projekti võib ohustada vaid Euroopa Liidu rahastuse vähenemine

Keskerakonna esimees, peaminister Jüri Ratas ütles täna valitsuse pressikonverentsil, et Rail Baltic on kasulik projekt ja see tuleb valmis ehitada.

Peaminister näeb Rail Balticu projekti jaoks ainukese ohukohana seda, kui Euroopa Liit peaks projekti rahastamist Eesti jaoks muutma.

Peaministri sõnul näeb praegune kava ette, et Euroopa Liit rahastab Rail Balticu projekti 80 protsendi ja Balti riigid 20 protsendi ulatuses. «Meie oleme valmis raudtee ehitama sellistel tingimustel. Kui protsendid peaksid Euroopa Liidu uues eelarveperspektiivis muutuma ja rahastus vähenema, siis tähendab see meie maksumaksjale suuremat koormust ja me peame selle teema juurde tagasi tulema,» ütles Ratas.

Peaministri sõnul oli valitsus seisukohal, et Rail Balticu lepingut enne riigikogule ei saadeta, kui kui on valmis viimane tasuvusuuring. «Ernst & Young Balticu analüüs kinnitab veel kord Rail Balticu majanduslikku teostatavust ja väga tulusat iseloomu. Seega saab lepingu saata riigikogule arutamiseks,» ütles Ratas.

Sester: Rail Baltic tasub ära ainult Euroopa Liidu rahastusega

Isamaa ja Res Publica Liitu kuuluva rahandusminister Sven Sesteri sõnul tasub hakata Rail Balticut rajama ainult Euroopa Liidu kaasfinantseerimisel.

Rail Balticu raudtee rajamine läbi kolme Balti riigi maksab 5,8 miljardit eurot, sellest Eesti osa on 1,3 miljardit. Arvestades Euroopa Liidu kaasrahastamist, on projekti kulu Eesti riigieelarvele praeguse seisuga 268 miljonit eurot. Pärast Euroopa Liidu uue eelarveperspektiivi paikapanemist selgub, kas Euroopa Liidu rahastuse proportsioonid jäävad samaks. Praeguse seisuga on see vahekord 80-protsenti Euroopa Liidult ja 20 protsenti Eestilt.

«Oluline on, et selged oleksid kulud ja projektist saadav sotsiaalmajanduslik tulu,» ütles Sester.

Kokkulepe paneb paika riikide kohustused ja raudtee rajamise detailid

Valitsus kiitis täna heaks kolme Balti riigi peaministri allkirjastatud lepingu Rail Balticu raudtee rajamiseks ning saatis selle arutamiseks riigikogule.

Kokkulepe fikseerib õiguslikult siduva dokumendina riikide kohustused, mis on vajalikud Rail Balticu raudteeühenduse rajamiseks läbi Balti riikide Kesk-Euroopasse. Kokkulepe määrab kindlaks raudtee parameetrid, marsruudi ja rajamise tähtaja.

Kokkuleppe jõustamine on vajalik Raul Balticu arendamise jätkamiseks Balti riikides vastavalt kokkuleppes määratud ajakavale. Kokkulepe annab raudtee rajamiseks õigusliku aluse, täiendades juba olemasolevaid madalama taseme lepinguid. Valitsuse kommunikatsioonibüroo teatel jääb leping pärast ratifitseerimist kehtivaks ka poliitilise olukorra muutudes.

Rail Balticu värske tasuvusanalüüsi kohaselt on raudtee projekt rahaliselt tasuv, lisaks projekti rajamise maksumusele vajab see riikidepoolset tuge esimesel viiel aastal ja edaspidi aastast 2048, kui on vaja suuremaid infrastruktuuri uuendusi.

Kui tasuvusanalüüsi tulemused avalikustati esmaspäeval, siis uuringu enese avalikustamise kuupäeva kohta veel selgust ei ole.

Ratas ütles aasta alguses, et valitsus saadab Rail Balticu kokkulepe riigikogule alles pärast uue tasuvusuuringu valmimist aprillis. Ratas jättis siiski vastamata küsimusele, et kui tasuvusuuring on negatiivne, kas siis võiks valitsus Rail Balticu rajamise plaanist loobuda.

Projekt läheb maksma 5,8 miljardit eurot

Koos Kaunase–Vilniuse lõigu ehitusega on rahvusvahelise raudteeprojekti Rail Baltic hinnanguline maksumus viimastel andmetel 5,8 miljardit eurot. Eesti territooriumil tehtavate tööde prognoositav kogumaksumus projekti elluviimiseks on ligikaudu 1,3 miljardit eurot, sealjuures omafinantseeringuks 250-300 miljonit eurot. Rail Balticu projekti rahastatakse kuni 85 protsendi ulatuses Euroopa Ühendamise Rahastust (CEF).

Rail Balticu projekt hõlmab kiire rahvusvahelise raudtee ehitust Tallinnast Leedu-Poola piirini. Rööpme laius on 1435 millimeetrit ehk Euroopa standard ja reisirongid sõidavad kiirusega kuni 240 kilomeetrit tunnis, samas kui kaubarongid sõidavad kiirusega kuni 120 kilomeetrit tunnis.

Poola lubab projektis kaasa lüüa

Poola transpordiministeeriumi kantsler Andzej Bittel ütles sellel nädalal Riias esinduslikul konverentsil Rail Baltic Global Forum, et Poola valitsus osaleb Rail Balticu ettevõtmises.

«Poola võttis kohustuse osaleda Rail Balticu infrastruktuuri rajamises,» ütles kantsler Andzej Bittel ministrite diskussioonivoorus. «Valitsus on seisukohal, et Poola peab oma asukoha tõttu pakkuma transpordiühendusi igas suunas, nii ida-lääne kui ka põhja-lõuna suunas.»

«Rail Baltic on Poolale kasulik, sest tugevdab Euroopa Liitu ning ka regionaalseid sidemeid. Kuid poolakate nägemuses omab uus raudtee eriliselt just julgeolukulist tähendust. Praeguses keerulises rahvusvahelises olukorras tagab Rail Baltic meie julgeoleku,» rõhutas Bittel.

Paljud uue raudtee vastased väidavad, et Rail Baltic lõppeb Leedu–Poola piiril, kust edasi justkui raudteeliiklust ei toimuvat või et Poola valitsus ei kavatse Kaunase–Varssavi raudteeliini investeerida.

Kommentaarid (13)
Copy
Tagasi üles