Eesti Pank: töökohad ja töötus kasvavad samal ajal

Eesti Pank.

FOTO: Teet Malsroos/Õhtuleht

Eesti Panga ökonomisti Orsolya Soosaare hinnangul viitab vabade töökohtade ja töötuse samaaegne suurenemine tööjõu ja töökohtade halvale sobitumisele; möödunud aasta teisel poolel majandus elavnes ning tööjõu tootlikkuse kasv taastus.

«Samal ajal vähenesid hõive ja pisut ka palgakasv, mille mõjul aeglustus tööjõukulude kasv. See tähendas ühtlasi seda, et ettevõtete kasumimarginaalide vähenemine pidurdus,» ütles Soosaar pressiteates.

Tööjõunappust ilmestab 2016. aastal märgatav vabade töökohtade arvu suurenemine. «Osaliselt selgitab vakantsi määra tõusu suurem liikumine töökohtade vahel: aasta varasemaga võrreldes on töötaja soovil lõpetatud töösuhete arv 13 protsenti suurem. Tavatingimustes kaasneb vakantsi määra tõusuga tööpuuduse vähenemine, ent 2016. aasta teisel poolel töötuse määr hoopis kerkis,» ütles ta.

«Vabade töökohtade kuhjumine ühel ajal töötuse kasvuga viitab sellele, et tööjõu ja töökohtade sobitumine võib olla halvenenud.» Töötute arv kasvas tööjõu-uuringu järgi jõudsalt Ida-Virumaal, kuid suur osa vabadest töökohtadest loodi Harjumaal.

Pikema aja jooksul määrab tööjõupakkumise kindlaks tööealiste inimeste arv ja nende aktiivsus tööturul. Tööjõus osalemise kasvu toetavad edaspidi sotsiaalkindlustuse reformid. «Nende mõju piirab aga see, et tööjõus osalemise määr on Eestis niigi juba üks kõrgemaid Euroopas, eriti üle 50-aastaste inimeste puhul. Tööealiste inimeste arv on aga viimaste aastate jooksul kahanenud vähem, kui prognoositi. Tänu sellele, et tulevikuski ületab Eestisse sisseränne tõenäoliselt Eestist väljarännet, väheneb tööjõu hulk majanduses ka ettevaates varem prognoositust aeglasemalt,» ütles Soosaar.

Soosaare hinnangul oleneb see, kas ettevõtetel õnnestub kasumimarginaale taastada ja paisunud tööjõukulu probleem seljatada tootlikkuse edasisest kasvust. «Kui ettevõtted on seni väikesest nõudlusest hoolimata töökohti ja töötajaid alles hoidnud, siis parem nõudlus annab võimaluse suurendada tootmist ja tootlikkust ilma lisatööjõudu kaasamata. Siiski sõltub tootlikkus ka investeeringutest, mis on viimastel aastatel paraku kahanenud,» ütles ta.

Keskmise palga kasv 2016. aasta teisel poolel aeglustus, kuid vähesel määral. «Nagu eelmise aasta esimesel poolelgi oli majandussektorite palgakasv väga eriilmeline. Põlevkivisektori tegevusaladel ja ehitussektoris kasvasid palgad keskmisest aeglasemalt, tööjõumahukas teenindussektoris aga keskmisest kiiremini, kuigi aasta esimese poolega võrreldes tagasihoidlikumas tempos,» ütles Soosaar.

Ettevaates võivad palgakasvu taas kiirendada nii ehituse kui ka töötleva tööstuse ettevõtete suuremad hõiveootused, mida näitavad konjunktuuriinstituudi kindlustundeuuringud, kuid sobivat tööjõudu napib.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles