Ansip: euro on tugevam kui aasta eest

Andrus Karnau
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Peaminister Andrus Ansip märgib, et päästefondi rakendamise tõenäosus on üsna väike, sest euro on praegu palju tugevam kui aasta tagasi.


Ülemkogu järeldustest loen, et kui mõni riik päästefondist abi palub, siis hinnatakse riigi võlakoormat. Kui see on liiga suur, siis tuleb võlad restruktureerida. Kas see tähendab seda, et ka laenuandjad peavad tulevikus teatud kaotusi kandma?

Jah, erasektori kaasamine on üks stabiilsusmehhanismi (päästefondi) loomise oluline osa. Tulevikus, kui keegi ostab ka valitsuse võlakirju, siis peab arvestama sellega, et kui võlausaldajate enamus lepib restruktureerimises kokku, siis on see siduv ka vähemusvõlausaldajaile.

Kust jookseb piir, millest alates riigi võlakoormus pole jätkusuutlik ja erainvestorid peavad hakkama kaotusi kandma?

Piir ongi see, kui võlgade teenindamiseks vahendeid ei jätku ja olukord pole jätkusuutlik. Konkreetseid kriteeriume on raske välja pakkuda. Stabiilsusmehhanismi rakendamise tõenäosus on suhteliselt väike.

Miks usute, et päästefondi kasutamine on vähetõenäoline?

Euroala on viimase aastaga oluliselt reformitud. Euro on praegu oluliselt tugevam kui aasta tagasi. Eurotsooni koostöövõime on märkimisväärselt paranenud. Portugalis on valitsuskriis, peaminister astus tagasi, aga turgude pöörast reaktsiooni sellele ei järgnenud. Usk eurosse  on märksa tugevam kui veel aasta tagasi oli.

Euroopa stabiilsusmehhanismi loomine on Eesti huvides ja tagantjärele on arusaamatu, miks sellist fondi ei loodud siis, kui Euroopa eurole üle läks.

Mis on allikas, kust Eesti valitsus võtab summad, mis viie aastaga päästefondi tuleb kanda?

See sõltub oludest, mis on kujunenud 2013. aasta 1. juuniks, kui tuleb teha esimene sissemakse, viiendik 148,8 miljonit eurost. Me hoiame praegu oma riigireserve Saksa ja teiste valitsuste võlakirjades. Samamoodi võime reserve paigutada päästefondi.

Teine võimalus on võtta laenu. Meie valitsussektori võlakoormus on praegu väiksem kui aasta tagasi, oli 7,2 ja praegu on 6,6 protsenti SKTst. Kui saame laenu intressimääraga alla 1,5 protsendi aastas, aga paigutame reserve valitsuste võlakirjadesse, mille intressimäär on kuus-seitse protsenti, siis ei ole mõistlik reserve fondi maksta, vaid nendega tulu teenida. Mullu teenisime reservidega üle miljardi krooni tulu.

Euroopa Ülemkogu otsustas, et eurotsooni riigid peavad hakkama võtma endale ülesandeid, et parandada majanduse konkurentsivõimet ja suurendada tööhõivet. Kas olete mõelnud, mis ülesande Eesti valitsus võtab?

Koalitsioonileppes on mitu ülesannet, mille võtame laiendatud euroala pakti raames. Mul on hea meel, et majanduspoliitika koordineerimine on euroliidus uuele tasemele tõusmas. Paktiga liitusid ka kuus riiki, sh Läti ja Leedu, kes eurotsooni ei kuulu. Eesti rahalist olukorda väga paljud poliitikud ei mõista.

Aga meie tööpuuduse määr on märkimisväärselt kõrgem kui paljudes
euroala riikides.


Meil on ambitsioonikas eesmärk saada eelarve tasakaalu 2014. aastaks. See on üks kohustus pakti raames. Tööhõive suurendamine on samuti üks valdkond, kus Eesti peaks endale eesmärgid seadma. Vabatahtlike kohustuste võtmine paktiga liitunud riikide poolt lähendab riike.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles