Kuigi Eesti Pank hindab Eesti majanduse seisu heaks, tuleb suurim oht Põhjamaadest, kus pankade riskid on kasvanud ja üldine majandusaktiivsus vähenenud.
Eesti Pank: Eesti majanduse suurim risk tuleb Põhjamaadest (1)
19. aprill 2017, 11:16
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Põhjamaade majandusest või pangagruppidest tulenevad riskid võivad Eesti finantssektorit ja meie tütarpanku haavata likviidsuse ja rahastuse kaudu, samuti võivad need vähendada Eesti ettevõtete laenumakse võimet, kirjutas Eesti Pank viimases finantsstabiilsuse ülevaates.
Põhjamaade majandusest lähtuv risk tuleb eeskätt majapidamiste suurest võlakoormusest, kinnisvarahindade kiirest kasvust ja pankade turupõhise rahastamise suurest osakaalust, mida võimendab omakorda majanduste tihe omavaheline seotus.
Emapankadest saadud vahendid moodustavad Eestis tegutsevate pankade rahastamisest olulise osa, ligikaudu viiendiku. Samuti on emapangagruppidega seotud Eesti suuremate pankade likviidsusjuhtimine, mistõttu mõjutaksid emapankade võimalikud rahastamis- ja likviidsusprobleemid ka siinseid panku, märgib Eesti Pank.
Kui emapangagrupid peaksid Eestis tegutsevate pankade rahastamist vähendama, mõjutaks see laenupakkumist Eestis. Lisaks vähendaks Põhjamaade majandust tabavad tagasilöögid nõudlust Eesti ekspordi järele ja ekspordiettevõtete laenumaksevõimet.
Samas vähendavad riske Põhjamaade hea majanduslik olukord ja pankade suhteliselt tugev finantsseis. Eesti pangandussektori ja majanduse seisukohalt olulisima riigi Rootsi majanduskasv püsib tugev ja tööturu olukord on paranenud.
Hoiatab ka kinnisvarabuumi eest
Järgmine suurem risk on Eesti Panga hinnangul see, et Eesti ettevõtete kasumlikkust sööb kiire palgakasv, mis nõrgestab ettevõtete laenumaksevõimet ja halvendab pankade laenukvaliteeti.
Kolmanda olulise riskina tõi keskpank välja hindade kasvu ja tehinguaktiivsuse kinnisvaraturul. Sissetulekute kasv ja kindlustunde paranemine tõstavad veelgi tehinguaktiivsust ja kiirendavad hinnakasvu.
Koos madalate intressimääradega kasvavad eluasemelaenude ja kinnisvaraettevõtete laenud. See suurendab pankade haavatavust kinnisvarasektori riskide suhtes, märkis Eesti Pank.
Kuna sissetulekud on pikka aega kiiresti kasvanud, võivad majapidamised oma maksevõimet üle hinnata. Eesti eluasemeturul on nõudlust ja hindade kasvu viimastel aastatel toetanud sissetulekute hoogne kasv ja madalal püsinud intressimäärad.
Eriti ohtlik on, kui maksevõime hinnang põhineb eeldusel, et sissetulekute kiire kasv jätkub ka tulevikus. Kuna palgad on kasvanud ettevõtete tootlikkusest kiiremini, ei saa selline olukord pikalt kesta.
Kui pangad peaksid hakkama laenutingimusi leevendama, suurenevad kinnisvaraturu riskid. Eluasemelaenude ja kinnisvara-arendajatele antud laenude mahu osakaal laenuportfellis on samas suurenenud vaid pisut.
Laenutingimused on püsinud samad ning laenu ei kasutata kinnisvara finantseerimiseks varasemast suuremas ulatuses. Samas survestavad kasvavad kulud ja ka madalad intressimäärad panku tulubaasi suurendama ja laenukasv võib kiireneda.
Nõudluse järsk vähenemine
Eesti Pank märgib, et eluasemeturul nõudlust toetanud demograafilised tegurid on muutumas. Viimastel aastatel on nõudlust eluasemeturul suurendanud rahvastiku ümberpaiknemine suurematesse linnadesse ja 25–39-aastaste osakaalu suurenemine rahvastikus.
Kinnisvaraarendajad on sellele vastates toonud turule järjest rohkem uusi eluasemeid. Lähiaastatel aga hakkab selles vanuses rahvastiku osakaal üsna järsult vähenema, mis toob kaasa nõudluse vähenemise ja surve hindade alanemiseks.
Sellega peaksid arvestama nii kinnisvaraarendusettevõtted ja nende rahastajad kui ka majapidamised, kes endale kinnisvara soetavad, märgib keskpank.
Siiski leidis Eesti Pank, et enamik Eesti finantsstabiilsust ohustavatest riskidest on lähiajal väikesed ja eluasemelaenude nõudeid pole praegu vaja karmistada