Eestist võiks tulevikus saada Läänemere meditsiinikeskus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui praegu lähevad Eesti arstid tööle Põhjamaadesse, siis selle asemel võiks hoopis patsiente Eestisse ravile meelitada. Arengufond ja Teenusmajanduse Koda leiavad, et see aitaks kaasa ka meditsiiniteenuste kvaliteedile Eestis.
Eesti ei püüa leiutada midagi uut. Sama rada käib ka Läti, kus erakliinikud on koondunud nime Baltic Care alla ning püüavad ühiselt tutvustada oma teenuseid tervishoiuturismi vallas. Ungarit külastab aastas hinnanguliselt üle miljoni meditsiinituristi Austriast ning lisaks kümneid tuhandeid britte, kes oma hambaid korda teha tahavad.
Ka Eestile ei ole tervishoiuturism enam päris võõras. Arengufondi mullune aruanne kinnitab, et 2009. aastal oli sellega kokku puutunud kolmandik kõigist teenusepakkujatest ning Eestis on ka ettevõtteid, kelle käibest moodustab tervishoiueksport lõviosa.
Tervishoiusteenuste ekspordikäibe täpset suurust on väga raske hinnata, kuid Eesti Arengufondi hinnangul jääb see 250–360 miljoni krooni piiresse. Enamik ettevõtete juhtidest uskus mullu, et lähiaastatel teenuste eksport kasvab.
Hambaarstide liidu president Piret Väli kinnitas, et Põhjamaade patsiente jagub ka Eesti hambakliinikutesse – lühemate järjekordade ja ka soodsama hinna tõttu. Admirali Hambaravi sekretäri Andra Normase kinnitusel on neil Soome patsiente ligi kolmandik.
Clinica erakliiniku juhi Peep Pree sõnul on aga plastilise-esteetilise kirurgia operatsioone juba aastaid või koguni aastakümneid ka välismaalastele tehtud. «Kuigi meie inimesed kiruvad, tegelikkus ei vasta sellele,» nentis Pree. «Tegelikult on meie meditsiin kvaliteedi ja teenuse kättesaadavuse mõttes väga heal tasemel ning Soomes ja Rootsis on ravijärjekorrad palju pikemad.»
Mida tulevik toob, ei osanud Pree öelda, kuna paljud noored tohtrid lähevad ära välismaale. «Meie oleme oma seadmed ostnud viimase paarikümne aasta jooksul ja need on praegu väga heal tasemel. See tähendab, et oleme pidanud väga palju investeerima ning palkade jaoks jääb raha vähemaks,» nentis Pree.
Patsientide liidu infojuhi Anne Veskimetsa sõnul tähendaks aga välismaiste patsientide toomine Eestisse pikemaid ravijärjekordi ning esmajärjekorras tuleks siiski keskenduda eestimaalaste tohterdamisele.