Eesti investeerimisühingute varad kasvasid hüppeliselt

Eurod.

FOTO: Elmo Riig/SAKALA

Klientide varade maht, mida siinsed investeerimisühingud haldavad, suurenes 2016. aasta neljanda kvartali jooksul hüppeliselt 20 protsenti ja kerkis 1,1 miljardi euroni.

Eestis tegutsevad investeerimisühingud tegelevad väärtpaberivahenduse ja tuletisinstrumentide müügiga. Investeerimisühingute endi varade maht suurenes 2016. aasta neljandas kvartalis 15 protsenti, 47 miljoni euroni, teatas finantsinspektsioon.

Kuna klientidele anti väärtpaberite ostuks laenu, kasvas laenuportfell kvartali jooksul poole suuremaks ja moodustab 39 protsenti kogu varadest.

Poole varadest moodustasid hoiused pankades ja finantseerimisasutustes. Lisaks hoidsid investeerimisühingud 8,5 protsenti varadest võlakirjades, et täita likviidsusnormatiivi. Võlakirjaportfelli maht suurenes neljandas kvartalis 20 protsenti.

Likviidsuskattekordaja nõuet täitsid kolmandas kvartalis kõik investeerimisühingud, sektori kokkuvõttes suure varuga. Varad on küllaltki likviidselt paigutatud – võlakirjadesse ning pankade ja finantseerimisasutuste hoiustesse –, likviidseid vahendeid on ligikaudu 55 protsenti varadest.

2016. aasta neljandas kvartalis teenitud kasum ja kogutud tulud olid tavapärasest palju suuremad. Kvartalikasum küündis 3,7 miljoni euroni.

Kuna aasta esimese kolme kvartali jooksul oli sektor olnud kahjumis, ulatus kasum aasta kokkuvõttes 2,6 miljoni euroni. Kehvast aasta algusest hoolimata oli aastane kasum 88 protsenti suurem kui 2015. aastal.

2015. aasta tulemus oli olnud väiksem peamiselt seetõttu, et investeerimisühingud pidid suuremas mahus maha kandma väärtpaberivahenduse käigus klientide vastu tekkinud nõuded.

Netotulusid koguti neljandas kvartalis 7,6 miljonit eurot, peaaegu kolm korda rohkem kui kolmandas kvartalis. Seda hüpet toetas märkimisväärne tulude kasv tuletisinstrumentidega kauplemisest.

Erakordselt suurtest tuludest hoolimata teenis sektor aasta kokkuvõttes netotulusid umbes sama palju kui 2015. aastal, kuna 2016. aasta esimeses kolmes kvartalis olid tulud järjepidevalt kahanenud.

Investeerimisühingute omakapitali tootlikkus oli 2016. aasta lõpus aasta baasile viiduna taas positiivne: 6,9 protsenti.

Esimese taseme põhiomavahendite suhtarv neljandas kvartalis paranes: 30,3 protsendilt 36,7 protsendini.

See suhtarv näitab, kui palju hoiavad investeerimisühingud omavahendeid omandatud riskipositsioonide suhtes. Kapitaliseerituse paranemisele aitas muu hulgas kaasa sektori erakorraliselt suur kvartalikasum.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles