EKI: majanduskasv kiireneb

Swedbanki analüüs näitab, et majandusarengu pikaajalise jätkusuutlikkuse nimel on vaja nii Eestis kui ka Lätis ja Leedus veel kõvasti vaeva näha.

FOTO: Marko Saarm / Sakala

Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) ekspertide paneeli märtsikuu hinnangutest nähtub, et Eesti majandusolukord on viimastel kuudel paranenud ning majanduskasv kiirenenud.

Seda on võimaldanud pakkumispoolsed arengud, kuid nähtavasti veelgi enam Eesti peamise kaubanduspartneri, Euroopa Liidu majanduse elavnemine. Samas pidurdavad Eesti majanduskasvu ettevõtete ebapiisavad investeeringud, mida süvendab välismaiste investeeringute madal tase. Majanduskasv tugineb peaasjalikult eratarbimise arengule, seisab EKI väljaandes Konjunktuur.

EKI eksperdid‐analüütikud hindasid märtsis Eesti majanduse hetkeolukorda 18 punktiga, mis on 12 punkti enam kui eelmisel vaatlusel detsembris. Ligi viiendik eksperte hindas majanduse hetkeolukorra heaks ning ükski ekspert ei hinnanud märtsis majandusolukorda ebarahuldavaks.

Investeeringute olukorda hindasid eksperdid märtsis endiselt ebarahuldavaks, kuid siiski veidi vähemal määral kui eelmisel küsitlusel detsembris. Märtsi küsitlusel hindasid eksperdid investeeringute olukorda 9 punkti võrra soodsamaks kui detsembris. Mõõdukas olukorra paranemine on kooskõlas detsembris avaldatud kuue kuu ootustega.

Eratarbimise hetkeolukorda hindasid eksperdid märtsis ülekaalukalt heaks, nagu ka eelmisel vaatlusel detsembris. Hea hinnangu on eratarbimine saanud juba alates 2011. aastast. Suuresti on eratarbimise edu võimaldanud kiire palgakasv ja madal inflatsioon.

Eesti praeguse majandusolukorra võrdlus aastatagusega näitab, et praegune olukord on parem, seda nii majanduses tervikuna kui eraldi investeeringute ja eratarbimise osas. Ettevõtete ja tarbijate kindlustunnet üldistav majandususaldusindeks oli märtsis 105,4, mis on möödunud aasta detsembriga võrreldes 2,8 võrra parem.

EKI ekspertide paneeli ootused Eesti majanduse üldolukorra kohta kuue kuu pärast on samuti suhteliselt optimistlikud. Pooled ekspertidest ootavad olukorra paranemist, 44 protsenti samaks jäämist ja 6 protsenti halvenemist.

EKI ekspertide paneel oli märtsis positiivselt häälestatud ka Eesti väliskaubanduse arenguvõimaluste suhtes – 71 protsenti analüütikutest ootab väliskaubanduse mahu suurenemist, 29 samaks jäämist ja vähenemist ei oota keegi.

Esimeses kvartalis tõusid tarbijahinnad madala baasi tõttu suhteliselt kiiresti ja inflatsioon ületas optimaalse 2 protsendi taseme. Hindade edasise arengu suhtes lähevad ekspertide arvamused lahku: kolmandik ekspertidest eeldab hinnatõusu kiirenemist, pool samaks jäämist ja viiendik langemist. 2017. aasta keskmiseks inflatsioonitasemeks prognoosivad eksperdid 2,5 protsenti ja 2022. aasta tasemeks 2,8 protsenti.

Laenuintresside taseme suhtes domineerib seisukoht, et kuue kuu pärast on laenuintresside määrad kõrgemad. Täpsemalt ootab 41 protsenti intresside kasvu ja 59 protsenti samaks jäämist. Intressimäärade langemist ükski ekspertidest ei prognoosi.

Kodumaised aktsiahinnad jätkavad lähemal kuuel kuul tõusu, kuigi ekspertide hinnangud pole kuigivõrd üksmeelsed. Tõusu ja samaks jäämist prognoosib vastavalt 59 ja 29 protsenti eksperdidest ning langust 12 protsenti ekspertidest.

Tagasi üles