Ettevõtjad Vichmanni juhtumist: Ukrainas on korruptsioon tavaline

Ettevõtjal Urmas Sõõrumaal on Ukrainaga isiklikke ebameeldivaid kogemusi.

FOTO: Sander Ilvest

Ukrainas tegutsenud ettevõtjate hinnangul on seal onupojapoliitika tavaline ning seadused toimi, mistõttu võiks Eesti riik oma ettevõtjate kaitsmisel karmimat joont ajada.

Tänane Postimees kirjutas ettevõtja Marcel Vichmanni Ukrainas takerdunud suurest äriprojektist. Vichmann lootis teenida Ukraina kõige populaarsema Musta mere kuurorti väljaehitamise pealt, kuid sattus korruptsioonidžunglisse, millest pole suutnud läbi tungida vaatamata kogu Ukraina poliitilise juhtkonna sõnalisele toetusele. Pärast seda, kui ta keeldus ametnikele oma ettevõtmises tasuta osalust andmast, jäid asjad kapitaalselt seisma ega ole siiani liikuma hakanud.

Ukrainas tegutseva USS Security omanik Urmas Sõõrumaa ütles, et suurimaks probleemiks on seal onupojapoliitika. «Mul on seal hetkel tublid tegevjuhid ja ma otseselt Ukraina ametnikega kokku ei puutu. Eks see nõukaaegne jäänuk ja üleüldine mentaliteet on ikkagi hästi korruptiivne. Lisafaktorina, ma ütleks, on seal selline onupojalik mentaliteet. Igasugune võõras on ainult ajutine rahakott, keda tuleb kuidagiviisi tühjaks lüpsta. See on neil nagu sisse kirjutatud sinna,» nentis Sõõrumaa.

«Niimoodi nagu meil välisinvestoreid vastu võetakse, et igaüks, kes vähegi kirjuma lipsu ette paneb, on kohe teretulnud, seal nii ei ole. Vaadatakse küll ja naeratatakse, aga mõte seal taga on teistsugune.»

Ärimees tunnistas, et üks tema kõige meeldejäävam kokkupuude sealse korruptsiooniga oli omaenda alluvate poolt reedetud saamine, mis lõppes isegi jõu kasutamisega. «Kui ma ei eksi, oli see aasta 2011, kus minu enda nii-öelda kindralitest tegevjuhid olid osalised koos prokuratuuri ja maksuametiga väljapressimises ning korraldasid mulle isegi maskidega jõudemonstratsiooni, kus võeti dokumente ja muid asju. See oli juhtkonna endiste töötajate osalusel tellitud väljapressimise aktsioon, mida vahendatakse Ukrainas raha eest.»

VKG praegune juht Ahti Asmann, kes on juhtinud Ukrainas SEB panka, nentis, et suurimaks probleemiks on mittetoimivad seadused. «Seadused on olemas, aga kohtud ja kohtusüsteem ei toimi. Asjadel, mis on seadusega reguleeritud, puudub kindlus,» ütles Asmann.

«Kuna ma juhatasin panka, siis meil ei olnud mingisuguseid erilisi lube vaja. Meie ametkondlikud kokkupuuted piirdusid keskpangaga ja mõne riigiasutusega nagu maksuamet. Selles mõttes oli meie äriline kokkupuude võrdlemisi limiteeritud,» tunnistas Asmann, kuid lisas, et päris viperusteta elu ei läinud.

«Pangaäris on hästi oluline see, kas lepinguid, mis on osapooltega alla kirjutatud, saab usaldada. Kas need kehtivad, vot seal on probleemid. Mis seal salata, maksuamet andis vihjeid küll, et kui te ei ole nõus näiteks meie sellise järeldusega, siis on võimalik, et kirjutame teile suured trahvid. Selliseid ähvardusi oli.»

Asmanni sõnul aitas sellistes olukordades panka Rootsi saatkond. «Koostöös Rootsi saatkonnaga, kuna SEB kuulub Rootsi kapitalile, siis me ühegi sellise ähvardusega kaasa ei läinud ja  suutsime vältida igasugust jõulisemat riigipoolset tegutsemist meie äri vastu.»

Sõõrumaa hinnangul peaks Eesti riik kohalike ärimeeste aitamisel näitama rohkem selgroogu ning ajama karmimat joont. «Eesti riigi esindajad, kes käivad Ukrainas nii-öelda nägu tegemas, võiks olla sama kompromissitud kui näiteks Venemaaga suhtlemisel. Kui neil on mingi põhimõte, siis esitagu ka nõudmised.»

Eesti ärimeeste aitamisel Ukrainas rõhutaski Asmann saatkonna  tööd ning raudsemat joont korruptsioonipoliitika ajamisel. «Konkreetseid ärimehi saab ainult aidata siiski saatkond ja saatkonna töötajad. Laiemas mõttes on korruptsioonivastane võitlus ja selle nõudmine asi, mida Eesti peaks tegema. Käisin kaks nädalat tagasi Ukrainas ja kohalikud inimesed ütlesid, et mitte ühtegi kohtunikku ei ole vahetatud välja Janukovõtsi ajast. Tuleb küll uus president, aga kohtunikud on ikka täpselt samad. Kuni kohtusüsteem ei hakka puhastuma, nii kaua püsib minu hinnangul Ukrainas kõrge korruptsioonitase. Mingist muutusest rääkida ei saa,» nentis Asmann.

Tagasi üles