Rahandusministeerium ootab majanduskasvu märgatavat kiirenemist
Täiendatud

Rahandusministeerium.

FOTO: TOOMAS HUIK/PM/SCANPIX BALTICS

Rahandusministeerium langetas käesoleva aasta majanduskasvu prognoosi sügisese majandusprognoosiga võrreldes 0,1 protsendipunkti võrra 2,4 protsendile, kuid ootab järgmiseks aastaks juba 3,1 protsendilist kasvu.

«Maailma majandus on arenenud positiivses suunas. Nõudlus Eesti tootjate kaupade ja teenuste järele välismaal kasvab ning kasvav nõudlus toetab meie majanduskasvu,» ütles rahandusminister Sven Sester.

Ta toonitas, et kui möödunud aastatel on nad majanduskasvu näitajat pigem allapoole korrigeerinud, siis üle pika aja saab prognoose taas ülespoole kergitada.

«Eesti ekspordi kasv üllatas ka eelmisel aastal positiivselt, millest võime järeldada, et ka kiiresti kasvavate palkade juures on meie ettevõtted püsinud konkurentsivõimelised,» sõnas rahandusminister.

Kokkuvõtvalt eeldab rahandusministeerium tuleva aasta majanduse reaalkasvu kiirenemist 3,1 protsendile, peale mida võiks kasv taas aeglustuda 2021. aastaks 2,7 protsendile, selgub rahandusministeeriumi kevadprognoosist. Neil aastatel tugineb kasv ekspordile, kuid eratarbimise ja investeeringute kasvu toel püsib ka sisenõudluse tugev panus.

Keskmine palk kasvab mulluse 1144 euroga võrreldes sel aastal 1211 eurole ja järgmisel aastal 1272 eurole, reaalkasvuks on tänavu 2,5 protsenti ja järgmisel aastal 2,3 protsenti. 2018. aastal rakenduva astmelise tulumaksuvabastuse süsteemi tõttu suureneb madala palgaga inimeste reaalsissetulekud kuni 14 protsenti, mis omakorda suurendab eratarbimist.

Statistilist tööpuuduse määra kergitab järgmistel aastatel töövõimereform, mille eesmärk on aidata tööd leida suurel hulgal seni tööturult väljas olnud inimestel. Enamik neist on kuni töö leidmisena edaspidi arvel tööotsijatena, mis ka tööpuuduse määra vastavalt kasvatab. Tööpuuduse määraks on oodata tänavu 7,8 protsenti ja järgmisel aastal 8,9 protsenti.

Töövõimereformi mõju arvestamata tööpuuduse määr aasta-aastalt veidi langeks, kuna töötavate inimeste hulk kasvab prognoosi järgi möödunud aasta 644 000 inimeselt 2021. aastaks 650 000 inimeseni.

Võrreldes sügisprognoosiga on rahandusministeerium Eesti käesoleva aasta inflatsiooni 0,6-protsendipunkti võrra üles korrigeerinud 3,3 protsendile. Ministeerium eeldab, et käesoleva aasta hinnakasv järgmistel aastatel aeglustub ja jõuab 2021. aastaks 2 protsendi tasemele. Kaudsete maksude tõusud moodustavad inflatsioonist sel aastal 0,9 protsendipunkti ning järgmisel aastal 1 protsendipunkti.

Rahandusministeerium prognoosib Eesti riigieelarvele käesolevaks aastaks nominaalselt 0,4-0,5-protsendilist puudujääki. Selle peamine põhjus on Riigi Kinnisvara AS, mille investeerimismahud kasvavad. 

Järgmiseks aastaks prognoosib ministeerium aga 1,7 protsendilist puudujääki, kuna see ei sisalda seni vastu võtmata maksutõuse. Kui uue valitsuse maksutõusud ja sealt saadav raha sisse arvestada, peaks järgmise aasta eelarvepuudujääk tulema 0,7 protsenti SKPst. 

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles