Valitsus peab aprillis otsustama tselluloositehase eriplaneeringu algatamise üle

Katlamaja korsten.Foto on illustreeriv.

FOTO: Arvet Mägi

Valitsus peab aprilli jooksul langetama otsuse, kas algatada puidurafineerimistehase kavandamiseks riigi eriplaneering või mitte; rahandusministeeriumi tingimuseks on aga selgus planeeringu rahastamise osas.

Rahandusministeerium koos majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) ning keskkonnaministeeriumiga leiavad, et puidurafineerimistehase kavandamiseks sobib kõige paremini riigi eriplaneering, teatas ministeerium. «Menetluslikult on täna sobivaim riigi eriplaneeringu algatamine, sest see võimaldab avalikult ja erapooletult võrrelda erinevaid asukohti erinevates kohalikes omavalitsustes ja ka erinevates maakondades,» ütles riigihalduse minister Mihhail Korb. «Siiski, enne seda, kui valitsus saab kaaluda, kas algatada puidurafineerimistehase kavandamiseks riigi eriplaneering või mitte, on vajalik selgus planeeringu rahastamise osas.»

Jaanuaris ütlesid projekti eestvedajad, et teevad investeerimisotsuse 2019. aastal, projekti plaanivad osapooled kaasata ka strateegilise investori ja välispangad. Projekti algatajad on valmis projekti finantseerima kuni uuringu- ja analüüsifaasi lõpuni.

«Investorid on ette näinud, et summa kokku saamiseks on vaja kaasata rahvusvaheline pankade konsortsium, kes aitab seda kapitali leida. Lisaks on investorid ette näinud, et tuleb kaasata strateegiline investor. Ja kui sellest jääb puudu, tuleb kaasata veel finantsinvestor,» ütles tööstuse rajamiseks loodud Est-For Investi juhatuse liige Aadu Polli.

Ühe võimalusena kaalutakse ka raha kaasamist kohalikult kapitaliturult. Ehitustööde mahte arvestades võib eeldada välismaiste ja kodumaiste ehitusettevõtjate konsortsiumi moodustamist üldehitustööde läbiviimiseks. 

Korbi hinnangul edendab selguse loomine planeeringute rahastamise osas nende tellimise läbipaistvust ka kohalikes omavalitsustes. «Tänase planeeringute rahastamise praktika kohaselt on Eestis planeeringute koostamist rahastanud huvitatud isikud. Kui selle valguses rahastaks puidurafineerimistehase planeeringut riik, võib see tähendada, et paneme ettevõtjad ebavõrdsesse positsiooni. Seetõttu ootan riigikogu otsust, milline peaks planeeringute rahastamine tulevikus välja nägema. Lisaks peame selgeks tegema, kuidas eristada huvitatud isiku ja riigi või kohaliku omavalitsuse ülesanded.»

30. jaanuaril esitas Est-For Invest rahandusministeeriumile taotluse riigi eriplaneeringu algatamiseks. MKM-i hinnangul on tehase rajamiseks olemas suur riiklik ja rahvusvaheline huvi.

Planeerimisseaduse ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse muutmise seaduse eelnõu on kolmapäeval riigikogus teisel lugemisel. Päevaleht kirjutas 7. aprillil, et seadusemuudatused lähtuvad osaliselt Emajõe lähistele tselluloositehast kavandavate töösturite ettevalmistatud seaduseelnõu tekstist. Lehe andmetel saatsid tehase rajamiseks asutatud ettevõtte Est-For Invest osanikud valitsusele 12 ettepanekut ning juba ette valmistatud seaduseelnõu.

Est-For plaanib Tartu lähistele rajada umbes miljardi euro suuruse investeeringuga tselluloositehase, mis hakkaks ümber töötlema umbes 2,5-3,3 miljonit tonni paberipuitu aastas. Lõpptoodang läheks ekspordiks.

Tagasi üles