Kiirlaevade turul läheb kitsaks

Uue katamaraaniga Tallinna-Helsingi liinile tulnud Viking Line sihib kiirlaevade turul just Tallinki reisijaid, keda püütakse soodsate piletihindadega oma pardale meelitada.

«Leiti sobiv laev ja kuna (Tallinna-Helsingi kiirlaeva – toim) turg on pidevalt kasvav, siis otsustati sellest osa võtta,» rääkis Viking Line Eesti juht Inno Borodenko. Tallinna-Helsingi kiirlaevade turul  püüdis Viking Line 1990ndate alguses ka paar aastat kaasa lüüa, kuid hiljem on seda liini teenindatud ühe suure alusega.  «Me sooviksime saada reisijaid kõikidelt firmadelt,  aga pigem Tallinkilt ja Eckerö Line'ilt,» rääkis Viking Line Eesti juht.

Borodenko sõnul näitab Tallinki statistika, et soomlased soovivad hommikuti üle lahe sõita. Nüüd on neil see võimalus ka Viking Line'i alusega, mis alustab oma sõitu kell 8 hommikul Helsingi kesklinnast ja jõuab üle lahe veerand tundi kiiremini kui Tallinki kiirlaevad.

Katamaraani nii lühikest sõiduaega üle lahe põhjendab Borodenko asjaoluga, et tegu on kiirlaevaks ehitatud kahekorpuselise kerega alusega. «Tal peaks olema õhu- ja veetakistus palju väiksem kui ühe kerega laevadel,» lisas Bondarenko. Tallinki kiirlaevad on tema sõnul sama suured kui seni seda liini teenindanud Viking XPRS. «Aga nad lihtsalt sõidavad kiiresti,» lisas ta.

Erinevalt oma ühest suurimast konkurendist Tallinkist, mille uuemad alused meenutavad pigem kaubanduskeskust, on Viking Line'i kiirlaev suunatud ennekõike inimeste ja sõiduautode üleveoks. «Kaupluse- ja söögikoha pinnad on meil üsna väiksed,» tunnistas laevafirma Eesti esinduse juht.

10. aprillil esimese ülesõidu teinud katamaraan on liinil kuni oktoobri lõpuni. «Reisijate arv väheneb ja edasi ei tasu ära, ka algavad siis sügistormid,» selgitas Borodenko.

Kui suure tuulega katamaraan enam merele ei lähe, ei soovinud Borodenko öelda, sest see sõltuvat kapteni otsusest. Kindlasti ei jää see nii kiiresti kai äärde seisma kui Linda Line'i alused, aga on tuuletundlikum Tallinki omadest. Viking Line'i turunduse ja müügi asepresident Kaj Takolanderi sõnul võidakse väga raskete ilmastikuolude korral kaaluda mõne reisi ära jätmist.

Hooaja alguses jääb hommikul kell 8 Helsingist saabunud alus mõneks ajaks Tallinna sadamasse seisma ja sõidab tagasi alles kell 15.30. Selline graafik kehtib pühapäevast kolmapäevani. Neljapäevast laupäevani  sõidab alus Helsingisse tagasi juba kell 10.30. Suviseks tipphooajaks toob laevafirma Tallinna liinile ka reisilaevad Gabriella ja Mariella ning siis kasvab Viking Line'i väljumiste arv 12 päevas.

«Vaba ja terve konkurents toob endaga tavapäraselt kaasa mahtude kasvu ning parandab klientide valikuvõimalusi,» ütles Tallink Grupi juhatuse esimees Janek Stalmeister.

Tallinki juhi sõnul on ettevõte Tallinna-Helsingi liinil olnud edukad tänu läbimõeldud strateegilisele arengukavale, efektiivsetele investeeringutele moodsasse laevastikku ja keskkonnasäästlikku tehnoloogiasse.

Stalmeisteri sõnul sõidavad Tallinki kiired parvlaevad Soome lahe ökosüsteemi ja keskkonnamõjusid arvestades optimaalse kiirusega.

Tallink Shuttle laevade optimaalne kiirus on 27 sõlme (üks sõlm tähendab kiirust üks meremiil tunnis – toim), Helsingi ja Tallinna sadamate vahelise meretee pikkus on 45 meremiili.

Kui Viking Line'i kiirlaeval pole jääklassi, siis Tallinki alused on ettevõtte juhi sõnul ilmastikukindlamad ja omavad vastavat jääklassi talveperioodil opereerimiseks.

Vastates küsimusele konkurentsieelisest, mida Viking Line saab tänu oma sadama väga heale asukohale kesklinnas, ütles Stalmeister, et Läänesadama terminali ees asuvad trammi- ja taksopeatused tagavad kiire ühenduse kesklinnaga. «Läänesadama asukoht võimaldab kiireima ligipääsu väljastpoolt Helsingi linna saabuvatele reisijatele ning autotranspordi keskkonnasõbralikuma liikumise linnast välja suunduvatele maanteedele,» lisas ta.

Tallinki juht ei vastanud küsimusele, kui suur on osa tulust saab ettevõte piletimüügist ja kui palju pardal pakutavast lisateenustest. Varem on Tallinki esindajad öelnud, et piletimüük ei ole ammu enam põhiline tuluallikas, vaid suurem sissetulek tuleb baaridest ja kauplusest.

Tagasi üles