Riigikontroll avastas ehitusbuumi korralageduse

Harku vallas Suurupi külas asuv elamu, mille ebaseaduslikku ehitamist alustati valla hinnangul juba 1990ndate lõpul. Vallaametnike sõnul on nad sellest kogu aeg teadlikud olnud, kuid kuni riigikontrolli auditini ei olnud nad midagi teinud. Foto: Riigikontroll

Riigikontroll auditeeris ehitustegevust viies Tallinna ja kolmes Tartuga piirnevas vallas, mis 2000. aastate teises pooles valitsenud kinnisvarabuumi ajal kuulusid Eesti suurimate ehitustandrite hulka ning avastas neis suurema korralageduse.

Riigikontroll avastas, et auditeeritud omavalitsused ei suuda ebaseaduslikku ehitustegevust tuvastada ega tõkestada. Auditi käigus leiti valimisse kuulunud 85 ehitisest 48 uusehitist, mis olid ehitatud ilma ehitusloata või mille ehitusluba ei suutnud omavalitsused leida.

Kontrollinud olukorda poole aasta pärast, selgus, et nendest ehitistest vaid veerandi puhul olid omavalitsused alustanud menetlust rikkumise tuvastamiseks, paljude ehitiste puhul ei olnud võetud vaevaks isegi mitte ehitise omanikuga ühendust võtta. Kõige passiivsemalt tegeleti ebaseaduslike ehitistega Kiili vallas.

Mitmed omavalitsused asusid probleemsete ehitiste seaduslikkust kontrollima alles seoses auditiga. Vähesed auditeeritud (näiteks Kiili vald) väitsid, et valimisse kuulunud ehitiste ebaseaduslikkuse kohta oli neil info olemas juba varem, kuid hoolimata sellest ei olnud nad nende ehitistega midagi ette võtnud.

Saku, Rae ja Luunja vald olid auditeeritutest ainsad, kes riigikontrollilt saadud eelandmete põhjal olid suutnud auditi ajaks juba saadetud infole reageerida ning võtnud ühendust probleemsete ehitiste omanikega asjaolude väljaselgitamiseks.

Omavalitsused ise peavad probleemiks ehitamise alustamist enne ehitusloa saamist, nende väitel on paljudel juhtudel ilma loata ehitamist alustatud teadmatusest. Näiteks Kiili vald oli kuue auditi valimisse kuulunud ebaseadusliku ehitise puhul ehitusloa taotluse tagasi lükanud, neist neljal korral oli palutud parandada ehitusprojekti. Kinnistuomanikud olid aga edasise paberivormistamise asemel eelistanud eluhooned valmis ehitada ilma loata.

Riigikontrolli hinnangul oli konkurents uute maksumaksjate pärast kohalike omavalitsuste seas prioriteet ehitusjärelevalve korraldamise ees. Selgus mitmeid juhtumeid, kus auditeeritud vald registreeris loata kerkinud ehitise uuselanike elukohana, kuna ei uurinud, millistel alustel on püstitatud ja millises seisukorras on ehitis, kuhu uuselanik soovib elama asuda.

Riigikontroll tõstis auditi tulemusel esile Saku valda, kus valla territooriumil toimuva ehitustegevuse kohta oli teistest auditeeritutest oluliselt parem ülevaade ja ehitusvaldkonnas loodud ametikohtadel tegutsesid aktiivsed ametnikud. Võrreldes teiste auditeeritutega tuvastas riigikontroll Saku vallas ebaseaduslikku ehitustegevust kõige vähem, samas oli seal rikkumiste kohta tehtud kõige rohkem ettekirjutusi ja määratud sunniraha.

Riigikontroll heidab majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) peetavale ehitisregistrile ette, et see ei täida oma eesmärki ega sisalda ja avalikusta tegelikkusele vastavat infot, mistõttu riiklik ehitusstatistika, mis põhineb registri andmetel, ei saa olla täpne. Ehitisregistrist on maa-ameti hinnangul puudu kümnendik tegelikult olemasolevatest hoonetest. Juba alates registri loomisest on sealt puudu suur hulk vanemaid hooneid, uuemate andmete puhul aga ei kontrollita, kas sisestatavad andmed on täielikud ja õiged.

MKM vastas riigikontrollile, et ehitamise, ehitusjärelevalve ja ehitisregistrisse andmete esitamise kohustus lasub omavalitsusel. Ehitustegevust reguleerivas seadusloomes ei ole ministeeriumil järelevalvekohustust omavalitsuste üle ning sellist dubleerimist ei pea ministeerium ka vajalikuks.