/nginx/o/2016/02/05/5015135t1heefe.jpg)
Islandi kombel võivad pankrotiohtu sattuda ka praegu eriti haavatavatena näivad Eesti, Läti ja Leedu, väitis briti ajaleht The Independent Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) juhi mõtteid vahendades. Nüüdseks on ajakirjanik tunnistanud, et IMFi juht Eestist ei rääkinud ning tegu oli tema enda tõlgendusega.
IMFi juht Dominique Strauss-Kahn ütles eile, et enamiku pangandussüsteemide rivist väljalangemine vähemarenenud ja arenenud riikides on olnud siiani piiratud, kuid stressi märgid kasvavad, vahendas aripaev.ee briti ajalehes The Independent kirjutatut.
Strauss-Kahn märkis, et mõned pangad Ida-Euroopas on muutunud aina rohkem haavatavaks raskustes kinnisvaraturgudele, kogudes kapitali samamoodi nagu Islandi pangad, mis nüüd on riigistatud ja kokku kukkunud.
Sellised pangad võivad olla sunnitud vähendama krediiti ja samasuguse stsenaariumi risk on kasvanud näiteks Baltimaades, kus kinnisvarahinnad ja laenukasv on langenud, märkis Strauss-Kahn. See võib IMFi raporti kohaselt viia pankade kahjumiteni ja terava krediidikriisini, kui pangad sel juhul laenamise kokku tõmbavad.
Erinevalt Islandist on Eesti, Läti ja Leedu euroliidu liikmed ja võivad pöörduda ELi poole, kui nende majandused raskustesse satuvad.
Strauss-Kahni sõnul võib kombinatsioon kokkusurutud laenuturgudest, tõusvatest intressimääradest ja globaalse majanduse aeglustumisest suurendada krediidiraskuste jõudu.
«Haavatavus suureneb ja mõned suure jooksevkonto defitsiidiga riigid võivad jääda hätta finantseerimisega,» ütles ta.
Majanduslikult haavatavateks nimetatakse peale Ida-Euroopa riikide aina enam ka Argentinat, Ukrainat ja Kasahstani.
Samas ei maininud IMFi peadirektor Dominique Strauss-Kahn nimeliselt Eestit ega teisi Balti riike oma
ja ei tõstatanud Islandi-analoogia küsimust eilsel kohtumisel Eesti Panga presidendi Andres Lipstoki ja rahandusminister Ivari Padariga.