Riigikogu kiitis täna riigikohtu, ülikoolide ja pankrotihaldurite vastuseisule vaatamata heaks äriseadustiku muudatused, mis võimaldavad asuda välisriigi kodanikel Eestis registreeritud firmasid juhtima füüsiliselt siin asumata.
Uksed valla: välismaalased saavad nüüd vahendajate abil Eesti firmasid juhtida
5. aprill 2017, 15:09
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eelnõu vastuvõtmise poolt on 77 riigikogu liiget, vastu oli 6, erapooletuid ei olnud. Muudetud seaduse kohaselt peavad välismaalastele, näiteks e-residentidele, kuuluvad ettevõtted mitte omama enam juhatuse liikmeid Eesti kontoris, vaid määrama endale Eestis kontaktisiku – sisuliselt käskjala, kellel endal aga igasugune vastutus riigi ees puudub.
Selliseks kontaktisikuks võivad olla näiteks advokaadibürood, notarid, audiitorid, aga ka aadressiteenuse ehk virtuaalkontorite teenuse pakkujad. Nendele riigi paberite kättetoimetamine võrdsustatakse tulevikus ettevõttele endale dokumentide edastamisega.
Juba praegu on valdav osa e-residentide ettevõtetest registreeritud Tallinnas Sepapaja 6 aadressil asuvasse paekivihoonesse (uudise foto), kuhu neid registreerivad mõned aadressiteenuse pakkujad.
Lühidalt kokku võttes: Eestist saab tohutu ulatusega välismaiste ettevõtete teenindusmaa – kõik e-residentide ettevõtted, mille juhatused on kusagil mujal, on seaduse jõul kohustatud palkama siin endale kontaktkontori. Seda isegi juhul, kui lisaks juhatusele asuvad mujal nende töötajad, kliendid ja kontorid.
Kümned Eesti riigiasutused, kohtud ja organisatsioonid toetavad küll igati e-residentsuse programmi, kuid näevad neile antavas võimaluses juhtida ettevõtteid välismaalt esialgu suure riskina nii maksude kui riigi maine osas, selgub plaanitud muudatustele eelnõu menetlemise käigus esitatud arvamustest.
Kõige selgesõnalisemalt on sellisele kohtustustevabade kontaktisikute määramisele vastu rahandusministeerium.
«Eelnõu vastuvõtmisel võib tekkida olukord, kus Eesti äriühinguid hakatakse kasutama maksu- ja majanduskuritegude toimepanemiseks. Kontaktisik peaks vastutama selle eest, et e-residentidele kuuluv äriühing esitaks äriregistrile tähtaegselt nõuetele vastava majandusaasta aruande ja äriühingu likvideerimisel peaks kontaktisik olema seaduse alusel äriühingu dokumentide hoidja,» seisab rahandusministeeriumi arvamuses eelnõule.
Lisaks leiab rahandusministeerium, et e-residentide siinseks kontaktisikuks ei tohiks mingil juhul olla siinsed ettevõtete aadressiteenuse pakkujad ning üleüldse tuleks viimaste tegevus Eestis ebasoosingu osaliseks muuta.
«Arvestades rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise tõhustamise jätkuvat vajadust ja aktuaalsust – näiteks aadressiteenuse pakkujatega seotud skandaale eri riikides nagu Küprosel – ei ole õigustatud aadressiteenuse pakkujate tegevuse soosimine Eestis. Kui sellised isikud oma kohustusi kontaktisikutena ei täida, puuduvad igasugused võimalused nende mõjutamiseks,» seisab ministeeriumi avalduses.
Oma arvamuse eelnõu osas ütles välja ka näiteks riigikohus, kes märkis, et ka praegu kehtivad reeglid ei takista e-residentide tegutsemist ettevõtluses ning kontaktisiku määramise kohustus riske kuidagi ei vähenda.
«Kontaktisiku instituut on loodud selleks, et hajutada riske, mis võivad tuleneda sellest, et juhtorganite liikmed ei ole Eestis ja pole seega siin kättesaadavad. Kuid leiame, et kontaktisiku instituut ei ole piisav maandamaks riske, mis tekivad sellest, et kavandatud muudatuste tulemusel nõrgeneb asjaomaste juriidiliste isikute seos Eestiga,» leiab riigikohus.
Nordea Eesti rahapesu tõkestamise koordinaator Toomas Tuuling on Postimehele selgitanud pankade probleeme e-residentide ettevõtetele kontode avamisel – välisriigi juriidiliste isikute puhul peab konto avamiseks olema ette näidata äritegevus Eestis või peab ettevõtte omanik olema Eesti kodanik või resident.
«Välismaalase omanduses oleva ettevõtte puhul määrab Eestiga seose tugevuse see, kas ettevõttel on ka Eestis partnereid, töötajaid või äriruume, kas see maksab makse, müüb siin teenuseid ja tooteid. Ehk meie eesmärk on tuvastada, miks on isikule Eestis tegutsevas pangas kontot vaja. Kui konto avamise vajadus on selge ja vastuvõetav, siis konto avatakse,» ütles Tuuling.
Seega, ettevõtteid, mille omanik on välismaalane ja mida ei seo Eestiga mitte midagi muud peale selle, et ettevõte on asutatud Eestis ja tal on Eesti aadress, on siinsetel pankadel keeruline tundma õppida ja nende tegevust hinnata.