Sester soovib põlevkivist õli ja elektri tootmise erinevalt hinnastada

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Auvere õlitehas Enefit 280.
Auvere õlitehas Enefit 280. Foto: Peeter Langovits

Rahandusminister Sven Sester on esitanud valitsuskabinetile ettepaneku muuta põlevkivi hinnastamise regulatsiooni, millega seatakse erisused raske kütteõli tootmiseks kasutatud põlevkivi ja otsepõletamise teel elektritootmiseks kasutatud põlevkivi hinnastamisele.

Kehtivas põlevkivi hinnastamise süsteemis on kogu põlevkivi seotud raske kütteõli hinnaga. Sellise skeemi säilides esineb risk, et suure kasumlikkusega raske kütteõli hinna korral ning samaaegselt väikese kasumlikkusega elektri börsihinna tingimustes või kõrge CO2 hinna juures võib põlevkivi hind osutuda jõukohaseks küll põlevkiviõli tootjatele, kuid mitte elektri tootjatele. Samas on enne põlevkivi hinna raske kütteõli hinnaga sidumist esinenud turul vastupidine olukord. Seega vajab süsteem rahandusministri hinnangul muutmist.

Lisaks on maksustamissüsteemi muutmine vajalik sobiva invetseerimiskeskkonna loomiseks sektori ettevõtetele, kuna mitmed Eesti Energia põlevkivi otsepõletusblokid on kavas sulgeda, millega vabaneb täiendavat ressurssi. 2023 ja 2030 suletakse neli põlevkivi otsepõletuse blokki Eesti Energia Balti ja Eesti elektrijaamades. Jaamad suletatakse lõplikult aastatks 2035. Seega väheneb nendel aastatel põlevkivi kasutus kokku 9 miljoni tonni võrra.

«See tähendab, et piirkonna töökohtade pakkumise ja põlevkivitööstusest saadava riigitulu maksimeerimise eesmärgil on vajalik luua eeldused minimaalselt samas mahus olemasolevate põlevkivi töötlemisvõimsuste asendusinvesteeringuteks,» märkis Sester.

Selleks peab looma sobiva investeerimise keskkonna, mis sõltub nii põlevkivi tarnekindlusest ja efektiivsest jaotamisest kui ka maksusüsteemist.

Kuna põlevkivienergeetika investeeringud on ajamahukad eeldades tootmisvõimsuse rajamise võimekuse planeerimist, keskkonnalubade menetlemist, rahastamist ja rajamist kokku minimaalselt 4-5 aastat otsusest tootmise alustamiseni, on põhjendatud uus, investeeringuid toetav jaotusmudel otsustada 2017. aasta jooksul.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles