Kaupmehed: pangakaartide teenustasud tuleks üle vaadata

Sirje Niitra
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pangakaardiga saab maksta juba paljudes kohtades.
Pangakaardiga saab maksta juba paljudes kohtades. Foto: Marianne Loorents / SL Õhtuleht

Eestis tegutsevad pangad peaksid enam arvestama Euroopa suuniseid kaardimaksete valdkonnas ja viima oma teenustasud nendega vastavusse, leiab kaupmeeste liit.


Nimelt kohustub Visa Europe esialgse kokkuleppe kohaselt Euroopa Komisjoniga piirama riikidevahelise piiriülese deebetkaartide mitmepoolse vahendustasu määra 0,2 protsendini. Sellele lisanduvad tehnilised kulud ei tohiks Euroopa kaubanduse katusorganisatsiooni EuroCommerce hinnangul ületada ühte kuni kahte eurosenti tehingu kohta.

Lisanduvad veel teatud maksetehingu keskkonna ja infrastruktuuri ülalpidamise kulud. Sarnane kokkulepe saavutati aasta tagasi ka MasterCard-iga, kuid see on tänaseks vaidlustanud.

«Eestis on kaardimaksete teenustasud keskmiselt 1-1,5 protsenti, Amexi puhul veelgi enam,» tõdes kaupmeeste liidu tegevdirektor Marika Merilai. Praegused teenustasude määrad ei ole tema sõnul objektiivselt põhjendatud ning piiravad märgatavalt konkurentsi jaekauplejate ja kaudselt ka nende klientide kahjuks.

«Eelkõige aitaks vahendustasude alandamine väikekaupmehi, kes on hetkel pankade poolt kõige enam survestatud,» lausus Merilai.

Kõik maksed ja tasumäärad on osa kaupade ja teenuste müügihinnast. Viimastel aastatel on kaardimaksete osakaal tõusnud üle poole jaemüügist. «Oleks ootuspärane, et mida rohkem kaardimakseid tehakse, seda madamaks teenustasud ka muutuvad,» leidis Merilai.

Maksekaardiga kaupade eest tasumisel peab jaemüüja maksma vastuvõtvale pangale teenustasu lepingulise protsendina ostusummast, millest osa kantakse edasi kaardi välja andnud pangale (mitmepoolsed vahendustasud) ning osa süsteemi haldajale - kaardikeskusele ja näiteks Visale.

Kuigi Eestis kehtib alates 2008. aasta juunist pankade vahel kahepoolne vahendustasude süsteem, mis asendas seni kehtinud mitmepoolselt kokkulepitud vahendustasude süsteemi ja mille tulemusena on pangad teenustasusid viimaste aastate jooksul veidi alandanud, tuleks see nüüd Merilai sõnul üle vaadata.

«Loodame, et konkurentsiamet annab üsna pea oma hinnangu, kas mitmepoolsete vahendustasude olemus ja määr Eestis vastab ELis saavutatud kokkulepetele või on konkurentsi piiravaks teguriks,» sõnas Merilai.
 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles