Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Korteriühistu nõuab liikmelt nelja aasta soojaraha

1
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
22.02.2017. Tallinn. Kettleri spordipood Tallinnas, Benetec OÜ. Tartu maantee 47. Pildil Olavi Benström, Bensport Spordikaubad omanik. FOTO: EERO VABAMÄGI/POSTIMEES | FOTO: EERO VABAMÄGI/PM/SCANPIX BALTICS

Harju maakohus mõistis detsembris äripinna omanikult korteriühistu kasuks välja 56 395,47 eurot maksmata sooja eest. Pinna omanik aga jääb endale kindlaks, et pole nii palju sooja kulutanud ja on kulutatu eest juba maksnud. Vaidlus jätkub ringkonnakohtus.

«Eestis ei ole varem sooja eest mõistetud korteriomanikult korteriühistu kasuks välja nii suurt summat,» ütles advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots & Co partner Tambet Toomela, kes esindab Tallinnas tegutsevat Torupilli korteriühistut 2015. aastal alanud kohtuasjas.

Kohtusse läks Tartu mnt 47 asuva kortermaja ühistu oma liikme, esimesel korrusel asuva äripinna omaniku vastu selle pärast, et tollel on 2012. aasta lõpust soojaarved maksmata. Mullu 6. detsembril mõistiski esimese astme kohus korteriühistu kasuks välja 56 395,47 eurot. Sellest 36 891,79 eurot moodustab nelja aasta maksmata toasoe, millele on arvestatud lisaks viivis 19 503,68 eurot. Pealegi tuleb äripinna omanikul maksta osaliselt teise poole õigusabikulu summas 9773,54 eurot, mis teeb kohtuasja kogumaksumuseks 65 821,32 eurot.

«Nõude suuruse juures tuleb loomulikult arvestada, et ruum on suur ja seal tegutseb äri,» sõnas Toomela. Tema andmetel kuulub korteriühistusse 62 omanikku, neist kaks äripinna ja ülejäänud korteriomanikud.

«Probleem seisnes antud asjas veel selles, et võlgnik ühendas end ise maja keskküttesüsteemist lahti – ta lõikas radiaatorid torustikust lahti ja ütles, et tema ei maksa ja kõik, et temal on õigus nõuda hoonesse vene ajal ehitatud algset küttelahendust,» räägib Toomela.

Äriruumis, millest jutt käib, tegutseb juba kümmekond aastat spordipood, mida peab OÜ Benetec. Samas ei läinud korteriühistu kohtusse mitte spordipoe pidaja – kes oli ruumide omanik kuni 2014. aasta alguseni –, vaid selle praeguse omaniku vastu, kelleks on 2014. aasta lõpust ärikinnisvaraga tegelev Elbrus International OÜ.

Vaidlus pole veel lõppenud

Kohtuvaidluses esindab teist poolt ikkagi spordipoe omanik Olavi Benström. Tema ütleb, et olukord ei ole nii mustvalge, nagu korteriühistu ja selle juriidiline esindaja väidavad. See on ka põhjus, miks maakohtu otsus sai ringkonnakohtusse edasi kaevatud ja 4. aprilliks on määratud uus kohtuistung.

«Maakohtu otsus oli lapsik ja kohtunik nõustus kaebajaga, kes soovitas varastada sooja vett. Mitte liituda sooja vee süsteemiga, vaid varastada: pangu me toru külge kraan ja võtku nii palju vett, kui soovime. Sihukest kohtulahendit ei oleks oodanud,» rääkis Benström, kuidas tema maakohtu otsusest aru sai.

Tartu mnt 47 äripinnal kaua spordikaupa müünud Benströmi hinnangul jättis maakohus arvestamata hulga asjaolusid, mille tõendamiseks on tal dokumendid olemas. Korteriühistu ise ei olevat soovinud neid kohtule esitada. «Nüüd muidugi on kohus need välja nõudnud ja on selgunud, et kõik need aastad on petetud: nii kuupmeetrite kui ka ruutmeetrite ja kõigega,» rääkis Benetec OÜ omanik.

Ettevõtja sõnul ei vasta tõele korteriühistu väide, nagu oleks tema küttesüsteemi lõhkunud ja äripinna esimesena küttesüsteemist lahti ühendanud. Benströmi selgitusel oli 1980. aastatel ehitatud majas kaheosaline küttesüsteem. Ühe juurde kuuluvad spordipoe vaateakende all asuvad ventilatsiooniavad, kust peaks tulema külmal ajal sooja õhku, mida ajaks ringi elektriventilaator.

«Selle kõik lõhkus ja lõikas küljest ära ühistu. Nemad vaatasid, et miks peavad elanikud tasuma soojuse eest, mis läheb sinna. Pluss ööpäev ringi töötava ventilaatori eest. Ja siis lõikasidki lahti ja nii oligi,» kirjeldas Benström 2000. aastate alguses toimunut. «2004, kui mina sain omanikuks, oli kõik juba lahti ühendatud ja hävitatud.»

Teise osa moodustavad radiaatorid, mis äripinnal asusid hoovipoolses küljes. «Neid oli 16 tükki 550 ruutmeetri peale. Need seal midagi ei kütnud ja lahtiühendamise tellisin mina. Kuid mitte salaja, vaid lahti ühendas need tollal majas keskküttesüsteemi eest vastutanud firma, kes sai selleks loa ühistu juhatuselt,» jätkas Benström.

Korteriühistu väidab aga kohtuvaidluses, et nad pole sellist luba andnud. Ühistu esindaja Tambet Toomela hinnangul ei puutu korterelamu algne kalorifeer ja selle ammune sulgemine hoopiski sellesse vaidlusse. Kuigi tema sõnul ei tea keegi, kes, kuidas ja millal kalorifeeri lammutas, ütles ta end olevat veendunud, et see ei saanud olla korteriühistu.

Maksmata vaid osa

Juhtum läheb aga segasemaks, kui selgub, et tegemist ei ole täiesti tasumata jäänud soojaarvetega. Nimelt on spordipood sooja eest ära maksnud iga kuu osa summast. Benströmi selgitusel selle osa, mida nad P. P. Ehitusjärelevalve OÜ 2014. aasta ekspertiisi alusel peavad summaks, mis vastab nende tegelikule soojakasutusele.

«Ekspertiis selle kohta, kui palju eraldub katmata keskküttetorult, püstikult soojust ühes ööpäevas – mitu megavatti. See kõik on välja arvutatud, selle põhjal on tehtud arvutus ja selle järgi on makstud,» selgitas ta. Spordipoe pidaja kinnitusel on see dokument koos fotodega kohtutoimikus olemas.

Vastaspool näeb olukorda teisiti. «Nad on teinud vastuvõetamatu arvestuse,» lausus Toomela. «Nad on oma soojakulu arvestades lähtunud sellest, et nende juurest läheb läbi soojapüstik.» Toomela hinnangul on tegemist täiesti tõendamata ja kontrollimata arvutusega. «See on väga väike protsent, see ei ole mingi märkimisväärne summa,» hindas ta.

Spordipoe soojaarvetel kõigub maksmata jäänud osa 8,05 ja 70,26 protsendi vahel, olenevalt kuust. Tõsi küll, enamasti on maksmata jäänud 40–65 protsenti. Samas on äripinna soojakasutuse eest ära makstud valdavalt 850–1050 eurot kuus.

Benström väidab, et ühistu on neile algusest peale esitanud veerandi võrra suuremaid soojaarveid sellest, mis korteriühistu üldkoosolekul ja põhikirja järgi on nende osaks määratud. «Lõhnab rohkem kelmuse järele,» ütles Benström, kes on selle kohta prokuratuurile kaebuse kirjutanud.

Ühistu esindaja Toomela kinnitusel nõutakse kohtus võlga kooskõlas põhikirja ja üldkoosoleku otsustega. «Sellega nõustus ka maakohus ja rahuldas nõude kogu ulatuses,» märkis advokaat.

Korteriühistute liidu esindaja sõnul ei ole omaalgatuslik küttesüsteemist lahti ühendamine seaduslik.«Küttesüsteem on tervik. Küttesüsteem ei kuulu korteriühistule, vaid korteriomanikele ja on kaasomandis – see on korteriomanike ühine asi,» rääkis korteriühistute liidu õigusosakonna juhataja Urmas Mardi.

Kui üks omanikest soovib mingeid muudatusi teha, on selleks vaja kõikide korteriomanike nõusolekut. Samas märkis ta, et lähiajast ei oska ta sellist liiki vaidlustest näiteid tuua, kuna inimesed on üsna hästi kursis võimalike tagajärgedega. Ent veel praegugi peetakse vaidlusi, mis algasid viis kuni kümme aastat tagasi, kui kortermaju tabas küttesüsteemide välja vahetamise laine.

Küttesüsteemi lõhkujalt saab nõuda endise olukorra ennistamist ja kahju hüvitamist. Mardi tõi näiteks korteriomaniku, kes soovib muuta korteris kütteliiki. Ühistu esitab talle ikka täiemahulise küttearve, sest ühe korteri omanikul ei ole alust erikohtlemist nõuda. «Selline olukord võib inimesele märksa kallimaks minna,» sõnas korteriühistute liidu esindaja.

Kahjunõuet ei ole veel esitatud

Kuigi ka Torupilli ühistu advokaat rõhub sellele, et maja ühe osa küttesüsteemist lahtiühendamine rikub ära terve maja küttesüsteemi, ei ole ühistu seni kohtus kahjuhüvitist nõudnud. «See on kaalumisel,» täpsustas Tambet Toomela.

Millist kahju täpselt on äripinna omanik küttesüsteemist lahkudes korteriomanikele tekitanud? Kuna ta jättis pärast lahtiühendamist osa arvet maksmata, langes selle võrra suurem koormus Toomela selgitusel teistele korteriomanikele. «Ühistu peab ikka soojusettevõttele arved tasuma,» põhjendas ta.

«Pole üldse tähtis, kas lõigati või ei lõigatud küttesüsteemist lahti, tähtis on, et neil üldse ei olegi poeruumide kütmise kulu,» on aga Olavi Benströmi seisukoht. Ta ütleb, et kuna äripind ei ole enam küttesüsteemiga seotud, ei saa ka Tallinna Soojus AS esitada korteriühistule arvet sooja eest, mida ei ole tarvitatud.

«Soojust ei ole kulunud äriruumi kütteks ega sooja veega varustamiseks,» põhjendas ettevõtja. Ta väitis, et talle omistatav võlg ei kajastu isegi ühistu majandusaasta aruannetes. Siiski saab 2015. aasta aruandest lugeda, et korteriühistu algatas kohtuasja suurima võlgniku vastu. Samal aastal tellis ühistu maja küttesüsteemi ja soojasõlme uuendamise projekti.

Korteriühistute liidu õigusosakonna juhataja Urmas Mardi andmetel võivad kohtud sellistes asjades otsustada üsna mitut moodi. «On nõutud endise olukorra ennistamist. On nõutud kahju hüvitamist – kulud nõutakse kahju tekitajalt sisse,» tõi ta näiteid.

Mardi sõnul ei ole välistatud, et Torupilli ühistu asjas käiakse läbi kõik kolm kohtuastet. «Meil oli üks väga-väga oluline õigusvaidlus, kus me kaotasime nii esimeses kui ka teises astmes, aga riigikohtus võitsime,» põhjendas Mardi.

Vaidlevad pooled

  • KAEBAJA: Torupilli korteriühistu. Asutatud 1999. aastal Tartu mnt 47 kortermaja haldamiseks Tallinnas. Maja haldamise leping on korteriühistul sõlmitud Arkaadia Haldus OÜga.
  • KOSTJA: Elbrus International OÜ, mille ruumides tegutseb OÜ Benetec. 2014. aasta veebruarini oli Benetec OÜ Tartu mnt 47 äripinna omanik, pärast seda on rentnik. Kuigi 2015. aasta lõppes Bensport Spordikaubad kaubamärki kasutaval ettevõttel ligi 200 000-eurose kahjumiga, oli ta veel 2014. aastal olnud umbes sama suurelt kasumis.

Allikas: äriregister

Tagasi üles