Üleminek suveajale: seitse protsenti inimestest ei jõudnud õigeks ajaks tööle

Pühapäeva varahommikul läks Eesti üle suveajale. Foto: SCANPIX

Eesti suurim tööportaal CV-Online viis esmaspäeval oma kasutajate hulgas läbi küsitluse, kuidas mõjutas pühapäevane kellakeeramine tunni võrra edasi suveajale nende töö- ja eraelu.

53 protsenti vastanuist kinnitas, et suveajale üleminek mõjutab nende töö- ja eraelu, kella keeramist pooldas 28 protsenti vastanuist. Kümme vastanut keeras kella täpselt õigel ajal ehk laupäeva öösel vastu pühapäeva kell kolm.

Veerandil vastanuist (24,5 protsenti) sättisid kõik kellad end ise õigele ajavööndile, veidi enam kui viiendik inimestest (21,6 protsenti) olid aga ettenägelikud ja keerasid kellad õigeks juba laupäeva õhtul enne voodisse heitmist. «Aastaid tagasi, kui kella tuli tunni võrra tagasi keerata, tegin seda juba laupäeva õhtul, sest pidin pühapäeva hommikul tööle minema,» meenutab üks vastaja. «Öösel aga uuendas telefoni kell end ise automaatselt, seega jõudsin tööle tund aega varem.» 11 vastanut kinnitasid veel esmaspäeva hommikul, et polnud uuele ajavööndile üle läinudki.

Küsitlusele vastanuist tervelt seitse protsenti tunnistas, et ei jõudnudki esmaspäeva hommikul õigeks ajaks tööle, kuna magasid sisse ja nende elu- ja unerütm sai rikutud. Veidi üle 40 protsenti inimestest kinnitas, et kuigi nad jõudsid tööle õigel ajal, oli see suveajale ülemineku tõttu raskem kui tavaliselt.

15 kontoris üle Eesti ei jõudnud esmaspäeval õigel ajal tööle mitte keegi, näitab CV.ee läbi viidud uuring. Vaid mõned jõudsid õigel ajal tööle pea viis protsenti vastanute töökohal. 20 protsenti juhtudest jäid aga hiljaks vaid mõned üksikud kolleegid. Suuremal osal töörahvast (45,3 protsenti) algas töönädal siiski ilma hilinemisteta. «Kui keegi oleks sellisel põhjusel hilinenud, oleks pidanud kirjutama ka samas lahkumisavalduse,» soovitas üks vastanuist. «Eks jõutakse ikka õigel ajal, aga eriti just laste puhul on kuulda, et laste ärkamist ja väsimust mõjutab kella keeramine eriti,» selgitab teine.

«Hommik läks kiireks, sest ei suutnud õigel ajal voodist tõusta,» kirjeldas üks vastanuist. «Pidin kiirustama ja tööl on kohutav uni ikkagi,» lisas ta. «Juba kuu aega oleks normaalne olla suveajas,» soovitas teine. «Kuskil veebruari lõpul võiks kellad suveajale keerata, muidu ärkad hommikul valge peale üles ja ootad paar tundi, et saaks tööle minna.» Kolmas vastaja usub, et «ühelgi täie mõistusega ja tervel inimesel ei tekita mingit probleemi üks tund varem või hiljem ärgata.»

Enim vastanuist ehk enam kui 75 protsenti inimestest märkis, et suveajale üleminek põhjustab esimestel päevadel väsimust ja uimasust ning põhjustab segadust. Pea 30 protsenti inimestest tahavad lihtsalt rohkem magada. 5,3 protsenti vastajaist tunnistas CV-Online’i kiirküsitluses, et kella keeramisest tekkinud sümptomid kestavad kauem kui kuu aega või lausa kuni talveajani üleminekuni.

Kokku andis oma vastuse 923 inimest. Keskmiselt on igal inimesel vaja CV-Online’i tehtud küsitluse tulemustele tuginedes keerata kaks korda aastas õigeks neli kella. «Kella keeramisega juhtub sageli nii, et hommikul kõik, kes ärkavad, lähevad kella keerama,» räägib oma kogemustest küsitlusele vastanud. «Teinekord keeratakse mõnda kella kolm korda edasi või tagasi, enne kui seda avastatakse.»