AirBaltic vajutab gaasi põhja
Täiendatud kell 14.27!

AirBaltic tegevjuht Martin Gauss

FOTO: Sander Ilvest

Kui Nordica andis alles eelmisel neljapäeval teada, kuidas liisib neli turbopropeller-lennukit, et hakata teenindama SASi Kopenhaagenist algavaid lende, siis on ka airBalticul plaanis lähiaastatel nii lennukiparki kui lendude mahtu kasvatada. Samas ütleb airBalticu tegevjuht, et ei Nordicas ega tema strateegilistes partnerites ta täna konkurenti veel ei näe.

Kuigi lõunanaabri lennufirma airBaltic hoiab praegu Nordica tegevusel silma peal, nad Nordicas eriti konkurenti ei näe, lausus täna Riias toimunud pressikonverentsil airBalticu tegevjuht Martin Gauss. Küll aga tunnistas ta, et Nordica on kahtlemata viimasel ajal väga aktiivseks muutunud. 

AirBaltic andis täna Baltimaade ajakirjanikele pressikonverentsi. Foto:

FOTO: airBaltic

Asjaolu osas, et Nordica tütarettevõtte Regional Jet poolt teenindavate lennufirmade arv on tänaseks kasvanud kolmeni – lisaks Nordicale ka LOT Polish Airlines ja SAS –, märkis Gauss, et nii kaua kuni Nordica partnerid tegutsevad peamiselt väljaspool Tallinna, nad pigem tervitavad konkurentsi.

«Partnerid saavad võib-olla kasvatada äri väljaspool Tallinna, aga see pole airBalticule nii oluline. Meie oleme jätkuvalt number üks Baltikumis ja pingutame, et olla number üks ka Tallinnas,» sõnas Gauss. Tema sõnul on hetkel airBalticul silmapiiril 11 Tallinnast alguse saavat otselendu aastaks 2021. «Aga me peame vaatama, kuidas konkurents areneb ning mida me teha saame,» märkis airBalticu juht.

Küll aga kirjutas Postimees möödunud aasta novembris, kui Nordica andis teada strateegilise partnerluse algusest Poola lennufirmaga LOT, et ennekõike ohustab see koostöö just lähinaabreid ehk ennekõike Helsingit oma kodulennujaamana kasutavat Finnairi ning Riiat oma kodulennujaamana kasutavat airBalticut. Seetõttu võib Läti lennufirma lähiaastate plaanides näha pingutust oma turuosa hoida ja seda mitte Nordicale loovutada.

Kolme aastaga 18 lennukit juurde

Nimelt rääkis oma viimase viie aasta tegevusest ülevaate andnud lätlaste lennufirma tegevjuht veel, et sel aastal plaanib airBaltic juurde osta kuus uut Bombardier CS300 lennukit ning esimene neist saabub juba selle nädala lõpus. Ka kavatsevad nad 2018. ja 2019. aastal kuus sama tüüpi lennukit aastas juurde osta.

Samuti plaanib lennufirma hiljemalt 2022. aastaks välja vahetada ka kõik oma 12 Bombardier Q400 tüüpi lennukid, mis mahutavad 76 inimest ja mida airBaltic kasutab valdavalt teistesse Balti riikidesse ja Skandinaaviasse lendamiseks. Gauss põhjendab seda reisijanumbrite kasvuga, mis on tinginud vajaduse suuremate lennukite järele.

«Me alles mõtleme, mis oleks õige suurusega lennuk, millega nad välja vahetada. Meil on juba üks Bombardier CS300 ja natukene väiksem CS100 kõlab iseenesest huvitava valikuna hetkel, aga selle kohta on täpsemat infot veel tulemas, kui me oleme täpsemalt otsustanud,» lausus lennufirma juht. AirBalticu lennukiparki kuulub praeguse seisuga kokku 25 lennukit. 

Läti lennufirma tegevjuht Martin Gauss täna Riias toimunud pressikonverentsil. Foto:  

FOTO: airBaltic

Sel aastal jätkab aktiivselt ka airBalticule strateegilise investori otsing. Martin Gaussi sõnul otsitakse investorit, kellele müüa airBalticu enamusosalus. Ettevõtte juht on kindel, et see toimub juba sel aastal, kuid ei soovinud avaldada, kellega selles suhtes läbirääkimised käivad.

Vastates küsimusele, kas Läti lennufirma kaalub ka Tartu-suunalisi lende, märkis Gauss, et nende vastu on huvi üles näidanud mitmed regionaalsed lennujaamad nii Balti riikides kui ka Skandinaavias. «Regionaalsed lennujaamad pakuvad meile huvi, aga ma ei ütle veel midagi kindlat, sest kui ma midagi kohe välja ütlen, võib mõni konkurent meist ette jõuda,» lausus airBalticu tegevjuht.

Lisaks avab lennufirma aasta jooksul lennud vähemalt 12 sihtkohta, sealhulgas Araabia Ühendemiraatide pealinna Abu Dhabisse. Uusi sihtkohti on võrdselt tulemas nii Lääne-Euroopasse kui ka Ida-Euroopasse ja Lähis-Itta. Sellega loodab lennufirma sel aastal kasvatada reisijate arvu kümne protsendi võrra.

Kasum oluliselt langenud

Mullu lennutas lennufirma 2,9 miljonit reisijat kokku üle 60 sihtkohta maailmas. Ettevõtte aasta müügitulu oli 2016. aastal 286 miljonit eurot, kasum jäi üle ühe miljoni, langedes aasta varasemaga lausa 94 protsenti. Kui 2014. ja 2015. aastal jäi lennufirma lendude arv 43 000 juurde aastas, siis 2016. aastal suudeti seda kasvatada kahe protsendi võrra 44 000 lennuni.

Muuhulgas tõi Gauss välja, et airBalticu näol on tegemist Läti transpordi- ja logistikasektori ühe suurimaga, nimelt oli ajavahemikus 2012-2016. aasta ettevõtte töötajate keskmine arv 1063 inimest. 

AirBaltic on Läti lennufirma, mis pakub kõigist kolmest Balti riigist lendusid enam kui 60 sihtkohta Euroopas ja mujalgi. Praegu teenindab airBaltic Eesti pealinnast Tallinnast kuut otselennuliini: Tallinn–Berliin, Tallinn–Pariis, Tallinn–Riia, Tallinn–Viin, Tallinn–Amsterdam ja Tallinn–Vilnius.

Eesti rahvusliku lennufirma Nordica sihtkohtade arv jääb praegu 20 kanti. Aasta läbi lendab Nordica praegu Tallinnast üheksasse sihtkohta: Stockholmi, Trondheimi, Oslosse, Amsterdami, Brüsselisse, Münchenisse, Viini, Kiievisse ja Vilniusesse.

Nordica lennukipargi suurus on üheksa lennukit. Pärast nelja täiendava lennuki lisandumist, millega Nordica tütarfirma Regional Jet hakkab teenindama SASi Kopenhaagenist alguse saavaid lende, tõuseb arv 13 lennukini.

Tagasi üles