Eesti vanim moetööstus tuleb koju tagasi

Baltika Grupi juhatuse liige Maigi Pärnik-Pernik.

FOTO: Jaanus Lensment

Olukorras, kus Hiinas tootmine muutub järjest kallimaks ja Kagu-Aasia piirkond ise ebastabiilsemaks, toob ka Eesti vanim moetööstus Baltika järjest rohkem tootmist koju. Tootmise osakaal Balti riikides asuvates tootmistüksustes on kasvanud tänaseks 45 protsendini, iseäranis Leedu tehase arvelt.

«Viimase aja trend on, et Eesti osakaal - või täpsemalt lähiregiooni osakaal -, on kasvanud. Ligi 45 protsenti me toodame tegelikult kas Eestis või siis Leedus, kus meil on üks hankebaas,» kirjeldas Baltika Grupi juhatuse liige Maigi Pärnik-Pernik üht muutust, mis on täna moetööstuses toimumas.

«Probleem on selles, et hinnad kasvavad Hiinas. Seal on kvaliteet väga hea, aga ka hinnad kasvavad,» selgitas Pärnik-Pernik. Sinna lisanduvad veel ka transpordiküsimused. Baltika juhatuse esimees Meelis Milder lisas, et tänaseni on Hiina suutnud oma konkurentsivõimet hoida sellega, et riik doteerib sealset kergetööstust, muidu oleks juba ka tööjõukulud Hiinas suuremad kui nad Eestis on.

Baltika Grupi juhatuse esimees Meelis Milder. Foto: Jaanus Lensment

FOTO: JAANUS LENSMENT/POSTIMEES/PM/SCANPIX BALTICS

2016. aasta oli Baltika jaoks keeruline, kuid märgiline aasta, kuna viidi lõpule äririskide maandamine kõige riskantsematel Ukraina ja Venemaa  turgudel - mis päädis Vene tütarettevõtte müügiga -, mistõttu sai ettevõte aasta lõpus juba näidata 177 000-eurost kasuminumbrit. 

See küll ei tähenda, et ettevõte oleks neilt turgudelt täielikult lahkunud, Baltika brändide rõivaid müüakse nüüd seal edasi frantsiisi alusel. «Me oleme läbi ajaloo olnud oma jaemüügiga mitmetel turgudel Kesk- ja Ida-Euroopas,» rääkis Pärnik-Pernik. 2009. ja 2011. aastal väljus Baltika juba Poola ja Tšehhi turgudelt ning nüüd järgnesid sellele 2014. aastal Ukraina ja 2016. aastal Venemaa. 

«Eelmise aasta alguses sai Venemaalt väljutud ja sellega ka üks peatükk lõpetatud,» märkis Pärnik-Pernik, viidates sellele, et Kesk- ja Ida-Euroopa turul tegutsemine on ettevõtte jaoks tänaseks lõppenud. «Ida-Euroopa on ikkagi suure riskiga - suure potentsiaaliga ka -, aga siiski suure riskiga,» sõnas ta.

Kuigi Meelis Milder täpsustab, et vähemalt praeguseks ei pea ka tema väga tõenäoliseks, et moetööstus sinna ise tagasi läheks. «Täna oleme me suhteliselt heas olukorras, kus me oleme selle riski maandanud - me ise enam ei opereeri, aga meil on mahud säilinud. Meie brände müüakse nii Venemaal kui Ukrainas läbi meie partneri,» lisas Pärnik-Pernik.

Nii tema kui Milder kiidavad, et kui Ukraina tütarettevõtte müük toimus 2014. aastal, siis on kohalik partner juba kolme aastaga kasvu jõudnud. «Meie jaoks on hea uudis see, et hoolimata nende turgude jätkuvalt väga keerulisest majanduslikust olukorras, nad saavad seal hakkama,» sõnas Milder.

Pärnik-Perniku sõnul on see väga hea hinnang sellele, mida kohalikud partnerid on oma meeskondadega seal teinud. Tema hinnangul on selle taga asjaolu, et pingutatakse rohkem igal alal. «Sa saad aru, et kui sul ei ole raha maksta rendi eest, siis ei ole sul emaettevõtet, kes kinni maksab selle eest, siis sa pead seal lahenduse leidma,» märkis ta. 

Baltika Grupi juhatuse liige Maigi Pärnik-Pernik. Foto:

FOTO: Jaanus Lensment

Kuigi koondnumbrina müügitulu mullu Baltikal vähenes aasta varasemaga võrreldes 3,7 protsenti, siis toimus see langus ennekõike jaemüügi arvelt, kus langus oli 7,1 protsenti. Samas läbimüük teiste kanalite kaudu, mis aitavad just mahtu kasvatada, kuid kus püsikulud on võrdlemisi väikesed, ainult kasvab. Hulgi- ja frantsiisimüügi kaudu kasvas müügitulu 21,2 protsenti, e-poe kaudu 9 protsenti.

E-poe kaudu on ettevõttel olemas võimekus müüa 44 riiki, reaalselt toimub see üle 30 riiki. «Ekspordimäär on meil ligikaudu 60 protsenti ja mis veel on huvitav see, et ka meie hankebaas on väga-väga suur. Meil on hankijaid üle 20 riigist,» kirjeldas Pärnik-Pernik. Suurimad seal on Hiina, Bangladesh, aga ka Türgi.

22. märtsi seisuga oli Baltika kauplustevõrgu suuruseks 127 poodi seitsmes riigis. Neist 94 olid brändipoed Baltikumis, ülejäänud 33 frantsiisipoodi, mis asuvad Venemaal, Ukrainas, Valgevenes, Hispaanias ja Serbias.

Tagasi üles