Hiiumaa meretuulepargi eksliku fotomontaaži autor esitab vastulause Postimehe loole (5)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Postimees kirjutas 13. märtsil loo sellest, kuidas hiidlastel lähevad võitluses Hiiuma loode- ja põhjarannikule plaanitava meretuulepargi käiku fotod, mis kas siis tahtlikult või tahtmata moonutavad seda, kuidas tegelikult 12 kilomeetri kaugusel asuvad tuulikud välja näevad. Fotomontaaži autor soovis seejärel esitada oma vastulause, mille avaldame alljärgnevalt muutmata kujul.
Hiiumaa plaanitavate tuuleparkide visualiseeringute ümber on tekkinud kummaline vastasseis: ühel pool on arendaja talle kättesaadavate konsultatsioonifirmadega, teisel poolel Hiiumaa elanik, kelle valduses on kalkulaator ja põhikoolist teada Pythagorase teoreem. Arendaja väidab, et Hiiumaa elanik eksib ja temal on õigus, kuna tema poolel on kõikvõimalikud haritud mehed ja tähtsad firmad. Sellisena on tõde kõlama jäänud ka meedias.
Vaatame, mis minul, Hiiumaa elanikul, on siis öelda lehtedes avaldatud kriitika kohta. Esiteks tunnistasin, et eksisin ühes ning hindasin tänu sellele tuulikute kõrguse tunduvalt üle. Tegin vastavad parandused ning esitasin uued visualiseeringud.
Aga kas arendaja poolt välja pakutud visualiseeringud on siis õiged? Selleks peab lugu algusest lahti rääkima. Mulle olid analüüsiks saadavad kolm arendaja poolt erinevatel aegadel avalikustatud visualiseeringut. Need on koostanud firmade Hendrikson&Ko (siin oli osa pilte nende sätitud ja osa EMD poolsed), Artes Terrae ja EMD International A/S poolt. Nendest on just Taani konsultatsioonifirma visualiseering, kus tuulikud näivad kõige väiksematena, ametlik keskkonnamõjude hinnangu osa.
Mulle kättesaadavate visualiseeringute suurte erinevuste tõttu tekkis mul huvi kontrollida, mis on siis tegelik. Selleks vajalik arvutuskäik on lihtne kui eeldada, et foto on tehtud kasutades 50 mm fookuskaugusega objektiivi, tuuliku nähtav kõrgus on 190 meetrit ja kauguseks on 12 kilomeetrit:
Inimesele tajutava suurusega pildi saame 50 mm fookuskauguse objektiiviga, mille pildiväli on 40x27° (vt siit). Teades hinnatava objekti näivat nurka, mis on antud juhul arctan (objekti kõrgus / objekti kaugus) = arctan (0,19/12) = 0,907°, saame leida mitu korda mahub tuuliku kõrgus kaadri laiusesse 40 / 0,907 = 44 korda. Siit saab igaüks joonlaua ja lisatud piltide abil esitatud väiteid ise kontrollida.
Nagu öeldud alahindasin oma meediasse sattunud piltidel päikese halo suurust, mistõttu kujutasin tuulikuid liiga suurtena. Asjasse sekkus jõuliselt arendaja ja asetas Maalehes minu pildi kõrvale Taani firma poolt loodud visualiseeringu suure kirjaga ÕIGE, väites et pildil kujutatud tuulikud asuvad samuti 12 km kaugusel nagu minu pildilgi.
Seejärel pöördus minu poole ajaleht Postimees, sooviga seda ekslikku pilti veelkord avaldada. Keeldusin eksitava pildi veelkordsest avaldamisest ja esitasin uue, tõesema pildi. Sellele minu pildile küsis Postimees kolm eksperthinnangut, mis kõik pidasid minu visualiseeringut ekslikuks. Ainult ühe eksperdi puhul oli lehes avaldatud arvutuskäik. Sellest oli koheselt näha ka minu tulemusest erineva tulemuse tekkimise põhjus.
Nimelt oli seda pilti ülalt kõvasti madalamaks lõigatud, kuid hinnangu aluseks võeti pildi kõrgus nagu oleks see 27°. Teistelt ekspertidelt küsisin meili teel nende arvutuskäiku, et mõista, kust tulenevad erinevused. Üks ekspert ei vastanud mulle üldse, ja teisega jõudsime põhimõtteliselt ühisele seisukohale.
Taani konsultatsioonifirmaga on asi veider. Puhtvormiliselt on nende visualiseering tegelikult õige. Seda aga ainult siis kui täpselt järgida väikeses kirjas olevat nõuet: tõepärase pildi saamiseks peab seda vaatama 5 sentimeetri kauguselt. Paraku ei ole see võimalik inimese silma ehituse tõttu: proovige mõnda pilti 5 cm kauguselt vaadata.
Vaadeldes pilti aga tavapärase 30 cm kauguselt peaks tõepärase kujutise saamiseks kujutist suurendama mitmeid kordi. Seega siis on Taani firma keskkonnamõjude hindamisele lisatud visualiseering vaatajat tugevalt eksitav. Lisaks vaatamiskaugusele tundub, et nende poolt esitatul on kasutatud tugevat JPG „pakkimist“, mis muudab tuuliku labad praktiliselt nähtamatuks.
Siinkohal jäägu lugeja otsustada, mis ta sellest loost arvab.
Veel tahan kummutada väite nagu oleksin tuuleenergia kasutamise vastu. Ei ole, aga see peab sobituma meie keskkonda ja olema põhjalikult läbi kaalutud, ka selliste tegurite osas, mille kahjulikkuse kohta puuduvad ametlikud lävendid, nagu näiteks infraheli.
*Postimehe märkus: toimetus palus kolmel eksperdil, kes nii Kalle Kruusi algse kui hilisema fotomontaaži ekslikuks tunnistasid, hinnata algfaile ja loosse jõudnud järeldused olid tehtud just nende põhjal. Seda, et lehes ei olnud pildid proportsioonis, tingis ruumile seatud piirangud, kuid see ei muuda kuidagi ekspertide loo sisu.
Loe lähemalt loo tagamaadest: