Soome tahab tagasi tuua tuule jõul liikuvad laevad

Rait Piir
, Reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Illustratsioon Maerski tankerist Norsepoweri rootorpurjetega
Illustratsioon Maerski tankerist Norsepoweri rootorpurjetega Foto: Norsepower

200 aastat pärast seda kui aurulaevad ilmusid esmakordselt ookeanidele, üritavad kaks ettevõtet tuua tuuleenergia tagasi suurde laevandusse.  

Rahvusvaheline laevandusfirma Maersk plaanib ühel oma naftatankeril testida pöörlevaid «rootorpurjeid», et vähendada kütusekulusid ja säästa keskkonda, teatab Business Insider.

Rootorpurjete kallal töötav Soome firma Norsepower ütles, et tegu saab olema esimese purjesüsteemiga, mis pannakse tankerlaevale. Tehnoloogia arendamiseks on neil ka 3,5 miljoni naelane toetus Ühendkuningriikide valitsuselt.

Rootorpurjed on sisuliselt suured metallist silindrid. Kui tuul möödub pöörlevast silindrist, siis tuulekiirus ühel pool silindrit suureneb ning teisel pool aeglustub. See genereerib tõukejõudu, mis on ristloodis tuule suunaga. Rootori keerlemas hoimiseks läheb vaja küll elektrit, kuid selle tekitatud tõukejõud lubab mootoritel märksa madalama võimsusega töötada, säästes nii kütust ja keskkonda.  

Idee ise ei ole sugugi uus - pöörlevate silindritega laevu testiti juba 1924. aastal, kuid tehnoloogia kanti mõni aeg hiljem maha maha. Rootorpurjed leiutas Saksa insener Anton Flettner, kes ehitas kaks taoliste purjetega varustatud laeva, millest üks ületas 1926 Atlandi ookeani. Paraku olid toona ehitatud purjed liiga rasked ning nende ehitamine maksis liiga palju, ületades kütuse säästmisest saadud tulu.

Flettneri üks rootorpurjetega laevadest
Flettneri üks rootorpurjetega laevadest Foto: Central News, Scanpix

Tänapäeval on tehnoloogia aga kõvasti edasi arenenud ning Norsepower lubab kergekaalulisi ja suhteliselt odavaid materjale, mis kombineerituna kõrgemate kütusehindade ja vajadusega keskkonda säästa, võiks ettevõtte hinnangul ära tasuda. Kui katsed osutuvad edukaks, siis võib tehnoloogia levida üle kogu laevanduse.

240 meetrine tanker saab omale kaks silindrit, mis hakkavad olema 30 meetrit kõrged ning diameetriga 5 meetrit. Hea tuulekiiruse korral suudavad purjed luua 3 megavati jagu energiat, kasutades selleks ainult 50 kilovati jagu elektrit. Norsepoweri hinnangul võiks see vähendada tüüpilistel veeteedel kütusekulu 7-10%, mis oleks umbes 1000 tonni kütust aastas. 

Jaanuari lõpus teatas Norsepower sarnase lepingu sõlmimisest ka Soome laevandusettevõtte Viking Linega, et testida veeldatud maagaasil töötaval parvlaeval M/S Viking Grace üht rootorpurjet. Parvlaev sõidab hetkel Turu saarestiku (Soome) ja Stockholmi (Rootsi) vahel ning purje paigaldamine peaks algama 2018. aasta teises kvartalis. 

Norsepoweri hinnangul peaks parvlaeva süsinikuheide vähenema aastas umbes 900 tonni ja säästaks 300 tonni veeldatud maagaasi.

Illustratsioon parvlaevast Viking Grace, millel on üks rootorpuri
Illustratsioon parvlaevast Viking Grace, millel on üks rootorpuri Foto: Norsepower
Kommentaarid
Copy
Tagasi üles