Venemaalt raha välja kantinud panga nõukogusse kuulus presidendi nõbu Igor Putin
/nginx/o/2013/06/13/1827734t1hc32a.jpg)
21. märts 2017, 12:50
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2017/03/21/6476335t1ha7df.jpg)
Väljannete Guardian ja Novaja Gazeta andmetel oli Moldova kaudu Venemaalt raha välja viinud Russki Zemelnõi Bankiga seotud ka Venemaa presidendi Vladimir Putini nõbu Igor Putin, kes oli panga nõukogu liige.
Novaja Gazeta kirjutab, et Russki Zemelnõi Banki (RZB, Vene Maapank – toim.) ja Zapadnõi Banki (Lääne Pank – toim.) kaudu viidi Moldova kaudu Venemaalt välja 10,6 miljardit dollarit ehk 350 miljardit rubla.
Mõlema panga osanik on Peterburist pärit Aleksandr Grigorjev. Enne RZB ja Zapadnõi osanikuks saamist, oli ta Jakuutia ehitusfirma SU-888 suuraktsionär. Ehitusfirma osales mitmes suures valitsuse rahastatud ehitusprojektis.
Vene võimud vahistasid Grigorjevi 2015. aastal ning ta viibib siiani vahi all. Tema vahistamine pole seotud «Pesumasinana» tuntud rahapesuskeemiga, Grigorjevit ja tema partnereid süüdistatakse Rostovi panga Doninvest vara omastamises. Novaja Gazetal puuduvad andmed selle kohta, kas Grigorjevi suhtes on käimas uurimine ka seoses miljardite rublade Venemaalt välja viimisega.
Kui Grigorjev viibis veel vabaduses ning RZB ja Zapadnõi viisid Venemaalt välja miljardeid, kuulus RZB nõukogusse Venemaa presidendi Vladimir Putini nõbu Igor Putin. Venemaa presidendi sugulasel on kogemus pangandusest olemas ka varasemast, näiteks on ta kuulunud Master Banki nõukogusse, millelt võeti rahapesus osalemise eest litsents.
Igor Putinit ja Aleksandr Grigorjevit seovad pikaajalised partnerlussuhted. Putin oli nõukogu liige ka ehitusfirmas SU-888 ja Podolski Promsberbankis, neist mõlemas omas Grigorjev osalust. Hiljem Igor Putin eemaldus nendest ettevõtetest ja ta avaldas 2014. aastal kirja, milles ta rõhutas vajadust parandada Venemaa pangandussüsteemi. «Pädevad allikad hoiatasid mind asjade tegeliku seisu eest. Mõistes, et rahanduspoliitika muutmine ei ole minu võimuses, otsustasin panga nõukogust lahkuda,» kirjutas Igor Putin 2014. aastal.
Zapadnõi pangas oli Grigorjeval teine mõjukas partner - FSB kindral Juri Ansimov. Panga kvartaliaruanne nimetab tema töökohana otse – FSB lähetatud töötaja. FSB lähetab oma töötajaid eri ettevõtetesse, et nende üle järelevalvet teostada.
Novaja Gazeta on varem nii Grigorjevi kui ka Ansimoviga kohtunud ning mõlemad eitasid oma osalust Moldova skeemis. Grigorjev rääkis vene ajakirjanikele, et tema pangad tegelesid ainult legaalsete tehingutega. Ansimov kinnitas ajakirjanikele, et ei olnud teadlik Zapadnõi panga tehingutest läbi Moldova.