Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Kehvad olud räsisid põllumajandustootmist

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Lehm | FOTO: Kristjan Teedema

Põllumajanduse majandusharu toodangu väärtus oli 2016. aastal 767 miljonit eurot, mis on 18 protsenti vähem kui 2015. aastal.

Piimatoodang lehma kohta tõusis rekordilise 8 833 kilogrammini, mis on 391 kilo enam kui 2015. aastal, selgub Maaeluministeeriumis koostatud põllumajandussektori 2016. aasta ülevaatest.

«Taimekasvatuses oli keeruline aasta – kehvade ilmastikuolude tõttu langes saagikus, mis omakorda tõi kaasa toodangu väärtuse languse,»  ütles  põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler  Marko Gorban.

«Seevastu loomakasvatuses on näha positiivseid märke – loomakasvatustoodangu kokkuostuhinnad on hakanud tõusma ja tootmine muutub efektiivsemaks, mille kinnituseks on keskmise piimatoodangu tõus.»

Piima toodeti 781 000 tonni, mis on veidi vähem kui 2015. aastal. Piima keskmine kokkuostuhind jäi 2015. aasta tasemele ja oli 237  eurot tonn.

Aasta teises pooles hakkas kokkuostuhind tõusma ning detsembris maksti piima eest juba 323 eurot tonn. «Tõusev piima kokkuostuhind annab lootust, et madalseis on läbi,»  lisas Gorban.

Taimekasvatustoodangu väärtuseks kujunes 309 miljonit eurot, mis moodustas 40 protsenti põllumajanduse majandusharu toodangu väärtusest ning loomakasvatustoodangu väärtuseks kujunes 356 miljonit eurot.

Loomakasvatustoodang moodustas 46 protsenti põllumajanduse majandusharu toodangu väärtusest ning see on 6 protsenti enam kui 2015. aastal.

Erinevalt 2015. aasta rekordsaagikusest jäi 2016. aasta teraviljasaagikus keskmisest madalamaks ning suurenenud kasvupinnalt toodeti koguseliselt 41 protsenti vähem toodangut kui eelnenud aastal, millele lisandus tootjahindade 12-protsendiline langus.

Teravilja 2016. aasta keskmine saagikus (2 658 kilogrammi hektari kohta) on võrreldav 2011. aasta saagikusega (2 598 kilogrammi hektari kohta).

Liha toodeti 2016. aastal 10 protsenti vähem kui eelnenud aastal ning seda eelkõige sealiha tootmise vähenemise arvel. Sealiha kokkuostuhinnaks kujunes 2016. aastal 1 509 eurot tonn mis on 1 protsenti kõrgem kui eelnenud aastal.

2016. aastal maksti EL ja riigieelarvest põllumajanduse, toiduainetööstuse ja maaelu arengu toetusteks 251 miljonit eurot, mida on 25 miljoni euro võrra enam kui 2015. aastal.

Kuna viimastel aastatel on kogu Euroopa Liidus loomakasvatussektori olukord olnud väga raske, siis aastatel 2015 ja 2016 toetati loomakasvatussektorit erakorraliste abipakettidega, mida rahastasid Eesti riik ja Euroopa Liit.

2016. aastal otsustati jagada erakorralist kohandamistoetust (piima- ja sealihatootjatele) kokku 16 miljonit eurot, mis makstakse välja 2017. aastal.  Lisaks erakorralistele toetustele maksti 2016. aastal kokku kaheksat otsetoetust: viis pindalapõhist ja kolm loomapõhist, mille eelarve oli kokku 114,5 miljonit eurot.

Tagasi üles