Ajal mil kõikide silmad on naelutatud Jaapani tuumakriisile, tiksub ajapomm jätkuvalt ka Euroopa Liidu idapiiri ääres.
Ukraina nõuab Tšernobõli tarvis raha
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tänaseks on kõik neli Tšernobõli reaktorit, millest üks 1986. aasta 26. aprillil plahvatas, suletud. Kuid tohututes kogustes ohtlikke tuumajäätmeid paikneb neis siiani.
Tol ajal oli Ukraina veel Nõukogude Liidus. Katastroof paiskas radioaktiivseid pilvi Euroopasse ja üle kogu maailma, saastades aga eriti rängalt terveid piirkondi Ukrainas ja Valgevenes.
Ukraina võimud on kandnud õnnetuse kontole kuni 1 miljon surmajuhtumit. Ohvrite hulgas olid ka nõukogude töölised, kes saadeti appi tuld kustutama ja asutisi tõkkeid rajama.
Paljud kohalikud elanikud olevat radioaktiivsusega seotud haiguste tõttu enneaegselt surnud.
Tragöödia 25. aasta sünnipäeva künnisel üritab valitsus senisest jõulisemalt rahvusvaheliselt kogukonnalt sadu miljoneid dollareid välja meelitada, ehitamaks Tšernobõli korralikku tuumajäätmete hoidlat.
Kardetakse, et praegune lagunev hoidla võib lekkida – või mis veelgi hullem, kokku variseda.
«Jaapani tragöödia kinnitab veel kord, kui tähtis on Tšernobõli kiiremas korras uus hoidla ehitada,» ütles Ukraina presidendi Viktor Janukovitši personalijuht Sergei Ljovotškin.
Ljovotškin ütles eilehommikusel pressibriifingul, et valitsus kavatseb arutada antud küsimust 19. aprilliks plaanitud tippkohtumisel. Ukraina loodab, et maailma liidrid, nende hulgas Euroopa Komisjoni president José Manuel Barroso, täidavad oma kauaks lohisema jäänud tõotused eraldada raha uue jäätmehoidla ehituseks.
Ukraina sai 2009. aasta üleilmse majanduslanguse käigus väga rängalt räsida. Sisemajanduse kogutoodang kukkus 15 protsenti.
Vaatamata plahvatusele reaktoris nr 4 jäeti ülejäänud Tšernobõli reaktorid töösse. Nad pandi kinni alles aastal 2000, kui Ukrainale lubati kaitserajatiste ehitamiseks rahvusvahelist abi.
Annetajad, nende hulgas Euroopa Komisjon, on lubanud piirkonna puhastamisse ja reaktori nr 4 ohutuse tagamiseks ligikaudu 2 miljardit eurot.
Kuid Ukraina valitsus, mis siiani piirab juurdepääsu 30 kilomeetri raadiusega alale tuumajaama ümber, kinnitab, et vajab enam kui 700 miljonit eurot lisaraha, et ehitada õnnetuskohale 1,9 miljardit eurot maksev sarkofaag ja tuumajäätmete hoidla.
19. aprillil toimub lisaks tippkohtumisele ka konverents, kus riikidel ja organisatsioonidel on võimalik teha annetusi.
Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank (EBRD) on andnud 135 miljonit eurot ning abistab Ukrainat abiraha kogumisel ja haldamisel.
Oma hiljutises raportis kirjeldas EBRD Tšernobõli piirkonda kui «katastroofi, mis siiamaani kujutab endast nii rahvusvahelisele kogukonnale kui Ukrainale tohutut väljakutset».
Copyright The Financial Times Limited 2011.