KPMG: vähetuntud reform, mis võib muuta kogu Euroopa ärikeskkonda

Indrek Alliksaar

FOTO: Erakogu

Justiitsministeeriumi ettevalmistatav ühinguõiguse reform on Eesti võimalus oma e-riiklust tõsiselt võtta ning luua maailma kaasaegseim ärikeskkond, kirjutab KPMG partner Indrek Alliksaar. 

Eesti ettevõtluskeskkonna ühe alustala, firmade ja ettevõtjate suhteid reguleeriva ühinguõiguse reform on suur võimalus luua Eestist tõeliselt innovatiivne, 21. sajandi ärikeskkond. Suurim riskitegur on aga seadusandja ja ametkonna loomulik sümpaatia mugavustsooni vastu.

Eesti 1995. aastast pärit äriseadustik koos ühinguõigusega oli omas ajas hea ja edumeelne, kuid vahepeal on ettevõtluses väga palju muutunud. Suur osa ärist on rahvusvaheline, töö ja äri sõltuvad digitaalsetest teenustest, füüsiline asukoht loeb üha vähem, meil on e-residentsus. Seetõttu vajab äriseadustik koos ühinguõigusega uuesti nullist kokkupanekut, mitte kosmeetilisi muudatusi.

Justiitsministeeriumi ettevalmistatav ühinguõiguse reform on Eesti võimalus oma e-riiklust tõsiselt võtta ning luua maailma kaasaegseim ärikeskkond. Kui meil jätkub julgust suurelt mõelda, saame luua silmapaistva ärikeskkonna, mis mõeldud just innovatiivse majanduse, 21. sajandi teenuste arendamiseks. Kuid me peame minema lõpuni - näiteks e-residentsuse suured võimalused jäävad poolikuks, kui nõuame ettevõtjalt füüsiliselt Eestis käimist. Me peame otsustama, et teeme maailma kõige lihtsama ja kiirema asjaajamisega riigi, ja siis selle ka ära tegema - ilma agadeta.

Ärge mõistke mind valesti: justiitsministeerium teeb reformiks valmistudes tubli eeltööd, korjates ettevõtjatelt juba aegsasti mõtteid ja ettepanekuid. Kuid huvide põrkumine on varem või hiljem paratamatu, sest kui ühel pool seisab vajadus liberaalse ja ettevõtlust soosiva keskkonna järele, siis teisel pool seisab riigivõimu loomuomane tung kontrollida üha mobiilsemat ja dünaamilisemat ettevõtlust.

Poliitikute ja ametnike jaoks on igas mõttes lihtsam, kui ettevõtlusel on päitsed peas ja igas pisiasjas käpp sügavalt sees. Lõdvem kontroll ja suurem vabadus pole suund, kuhu riigiaparaat ise tüüriks. Seepärast peavad ettevõtlusorganisatsioonid ja katusühingud järgneva paari aasta jooksul valvel püsima ja julgustama riiki "kastist välja" mõtlema.

Uue ja kaasaegse ühinguõiguse võimaluste teemal sisuka debati käivitamine peaks olema nii ettevõtlusühenduste kui majandusajakirjanike südameasi. Aga ka poliitikute ja ametnike julgustamine suurelt mõtlema, sest maailm on muutunud ja Eesti ettevõtluskeskkonnale kosmeetilistest muudatustest ei piisa. 

Tagasi üles