Eestlased kurdavad kõige rohkem panga- ja kindlustusteenuste üle

SEB Pank

FOTO: Liis Treimann

Finantsinspektsioonile esitati 2016. aastal finantsteenuste kohta kokku 174 kaebust, aasta varem oli neid olnud 112; enim ehk 28 kaebust esitati SEB Panga kohta. Kaebuste osakaal on suurenenud kõikide finantsteenuste puhul, kuid enamik oli esitatud panga- ja kindlustusteenuste vallas.

 Esimest korda on hõlmatud ka kaebused krediidiandjate ja -vahendajate tegevuse kohta, mida kogunes aasta jooksul 19, teatas finantsinspektsioon.

Pangateenuste puhul on tekkinud kõige enam erimeelsusi siis, kui on muudetud teenuse tingimusi, näiteks hinnakirja, intressimarginaali, tagatise nõudeid. Lisaks on esitatud mitmeid kaebusi arvelduste ja sularahaautomaatide kohta. Sularahaautomaatide puhul on antud teada, et automaat on mõnikord lugenud rahatähti valesti. Kokkuvõttes laekus 2016. aastal finantsinspektsioonile pangateenuste vallas kõige rohkem kaebusi ehk 28 kaebust SEB Panga, 23 kaebust Nordea Eesti filiaali ja 22 kaebust Swedbanki tegevuse kohta.

Kindlustuses vaieldakse enim kahjude hüvitamisest keeldumise üle. Esines ka kaebusi teenuse tingimuste muutmise kohta. Kindlustusseltsidest esitati enim kaebusi ehk 15 If P&C Insurance'i ja kaheksa «Lietuvos draudimas» Eesti filiaali tegevuse kohta.

Krediidiandjate ja -vahendajate puhul on tekkinud kõige enam erimeelsusi maksevõimelisuse hindamisega. Enamik neist vaidlustest on seotud lepingutega, mis olid sõlmitud enne krediidiandjate ja -vahendajate seaduse rakendamist 21. märtsil 2016. Lisaks on antud teada kahtlustest, et tarbijakrediidi reklaam ei vasta nõuetele. Krediidiandjatest esitati möödunud aastal enim kaebusi Bondora ja IPF Digital Estonia tegevuse kohta.

Finantsinspektsioonile esitatud kaebustes oli jäetud teenusepakkuja nimetamata kümnel korral

Tagasi üles