Kas pensionireform soodustab ümbrikupalkade maksmist?

Maris Lauri.

FOTO: Liis Treimann

Sidudes pensionimakse üksnes töötatud aastatega, soodustatakse võimalikult väikese ametliku palga maksmist, leiab riigikogu Reformierakonna fraktsiooni aseesimees Maris Lauri. Riigikogu liige Aivar Kokk (IRL) ütleb oma vastulauses Maris Laurile, et  ümbrikupalga suurenemisega hirmutamine on tondijutt.

Riigikogu sotsiaalkomisjoni liige Maris Lauri juhtis arupärimises peaminister Jüri Ratasele tähelepanu sellele, et keskmisest suurema sissetulekuga inimesi karistatakse tulevikus väiksemate pensionitega.

«Me ei saa olla nõus sellega, et esimene pensionisammas muudetakse sõltuvaks üksnes töötatud staažist. Jätkusuutlikkuse seisukohast on muudatused pensionisüsteemis paratamatud, kuid praeguseid ümberkorraldusi pole valitsuses küllaldaselt analüüsitud ega huvigruppidega läbi arutatud,» ütles Lauri.

Majandusanalüütik märkis, et selline lähenemine soodustab ümbrikupalkade maksmist, kuna palk pole pensioni arvutamisel oluline.

«Paljud inimesed on arvestanud sellega, et nende pension sõltub palgast ka esimeses pensionisambas. Meil on inimesi, kellel pole teist pensionisammast ja lisatagatisi,» lisas Lauri.

«Reformierakonna pidev retoorika, et esimese samba pensioni suuruse sõltuma panemine töötatud ajast on rohkem teenivate inimeste pingutuste karistamine pole õige. Pea kolmveerand Eesti töötavatest inimestest teenib alla keskmise palga. Väide, et alla keskmise palga saajad käivad tööl ja kõrgepalgalised teevad tööd, on küüniline ja inetu. Ühiskond vajab kõigi töötavate inimeste pingutust,» rääkis Kokk.

Ta sõnas, et pensionite seos palgaga säilib reformijärgselt teises sambas, mis sõltub täielikult töötasu suurusest ja makstud sotsiaalmaksust. «Sellest tulenevalt ei ole mingit põhjust hakata inimestel oma palkadega skeemitama ja näitama palganumbreid võimalikult väiksena. Kuivõrd teise sambaga liitumine oli seni kohustuslik 1983. aastal ja hiljem sündinutele, on plaanis taasavada kogumispensioniga liitumine ka aastatel 1970–1982 sündinutele,» selgitas ta miks Lauri ümbrikupalga jutt ei ole asjakohane.

«Ligi kolmveerandi Eesti tööealiste inimeste jaoks on praegune pensionisüsteem ebasoodne. Kuidas? Üle poole miljoni inimese teenis 2016. aasta andmetel alla keskmise palga ning kuna ka teine sammas sõltub palga suurusest, siis palkade suur erinevus kandub üle pensionitesse. Paljudele tähendaks see toe otsimist sotsiaalabist,» märkis Kokk.

Tagasi üles