Kai Realo: panditulumaks rikub Eesti ettevõtjasõbraliku maine

Statoil Fuel & Retail Eesti AS peadirektor Kai Realo.

FOTO: Erik Prozes

Circle K Eesti peadirektori Kai Realo sõnul on panditulumaksu idee ootamatu ja läbimõtlemata.

Järgneb Kai Realo kommentaar.

Rahandusministri idee kehtestada kontsernisiseselt antavatele laenudele panditulumaks selleks, et piirata laenude kaudu kasumi väljaviimist, on tulnud ettevõtjate jaoks ootamatult ja läbimõtlematult.

Kontsernisisene laenamine ja muude samalaadsete finantsinstrumentide (nagu kontsernikonto) kasutamine on täiesti tavapärane ja seaduslik tegevus kontserni finantsjuhtimiseks. On kahetsusväärne, et mõne üksiku kuritarvitamise ärahoidmiseks kehtestatakse kõikidele kontserniettevõtjatele uus maksukohustus, mis lisaks rahalisele kulule toob kaasa ka halduskoormuse tõusu.

Statoil Fuel & Retail (nüüd Alimentation Couche-Tard) kontsern rajas 2010. aastal Eestisse kontserni Euroopa finantskeskuse, mis tegeleb grupi likviidsusjuhtimisega, sh koordineerib kontsernikontode kasutamist ning vajadusel ka grupisisese laenu andmist. Eesti sai kõigi teiste Euroopa riikide hulgast asukohaks valitud just seetõttu, et siin oli lihtne ja ettevõtjasõbralik majanduskeskkond.

Radikaalsed maksumuudatused seda kuvandit paraku ei toeta. Koheselt maksmisele kuuluva 20% tulumaksu kehtestamine kontsernisiseselt antavatele laenudele, hoiustele ja kontsernikontode maksetele põhjendusega, et muidu raha ei maksta 2 aasta jooksul tagasi, on ettevõtjate suhtes ebaproportsionaalne meede, mis muudab meie maksukeskkonda investoritele ebasõbralikumaks.

Rahandusministeerium on ise ka tunnistanud, et laenude kaudu kasumi väljaviimise tõkestamiseks võiks kohaldada ka siirdehinna reegleid või laene juhtumipõhiselt ümber kvalifitseerida, kuid see on aja- ja töömahukas. See ei saa aga olla piisavaks põhjuseks ettevõtjatele uue maksu kehtestamisel ja sellega nende tegevuse raskendamisel kontserni finantsjuhtimisel.

Veelgi murettekitavam on see, et jätkub praktika, kus selliseid põhimõttelisi ettevõtluskeskkonda halvendavaid muudatusi võetakse vastu ja jõustatakse kiirkorras, ilma huvigruppe kaasamata ega mõjuanalüüse tegemata. (Näitena võib tuua lisaks aktsiiside tõstmise ja alkoholimüügipiirangute kehtestamise). Taoliste otsuste tulemusel ei ole näiteks Circle K Eesti äriüksusel võimalik enam tuua Eestit kontsernis esile kui ettearvatava ja soodsa ettevõtluskeskkonnaga riiki ning ühtlasi kaotame oma konkurentsieelise teiste Euroopa riikide ees.

Välisinvestorite jaoks Eesti ettevõtjasõbraliku majanduskeskkonna kuvandi rikkumisel ei ole seda võimalik enam sama kiirete nö parandusotsustega taastada – raha koos selle omanikega on selleks ajaks juba edasi liikunud stabiilsemasse keskkonda.

Ülaltoodule lisaks pean vajalikuks välja tuua, et Circle K Eesti AS ei ole andnud emafirmale laenu ning käesolevalt ka ei plaani seda teha. Samal ajal oleme 2016.a. jooksul maksnud omanikele dividende 33 miljonit eurot, millele lisandus 8,25 miljonit eurot tulumaksu Eesti riigile.

Tagasi üles
Back