Josing: hinnatõusu tempo tõmbab aasta teises pooles tagasi

Marje Josing.

FOTO: Mati Hiis / Õhtuleht

Eesti Konjunktuuriinstituudi direktori Marje Josingu sõnul vedasid veebruaris hinnad tõusule eelkõige maailmaturuhinnad ja kohalikud maksud. Aasta teises pooles peaks aga hinnatõus tagasi tõmbama. 

Võrreldes möödunud aasta veebruariga tõusid hinnad 3,4 protsenti, jaanuarikuuga võrreldes kasvas indeks 1,3 protsenti. Viimati oli tarbijahinnaindeksi kuumuutus nii suur 2010. aasta märtsis, teatas statistikaamet. 

Josingu rääkis, et taolise hinnatõusuni viis eelkõige maailmaturu toormehindade ja kohalike maksude kergitamise kokkulangemine. «Kahjuks mõne asja puhul, nagu kütus, mis oluliselt tarbijahindu mõjutab, langesid need kaks asja kokku. Samas oli see jällegi pikalt ette prognoositav,» rääkis Josing. Aastataguse ajaga võrreldes oli veebruaris näiteks diislikütus 25,8 protsenti ja bensiin 22,7 protsenti kallim.

Toidukaupadest tabas suurim tõus suhkrut, võid ja värsket kala, mille hinnad hüppasid vastavalt 28 protsenti 24 protsenti ja 21 protsenti ülespoole. Josingu sõnul on toidukaupade puhul tegemist puhtalt maailmaturu hinna kõikumisega. 

Siiski ootab ta aasta teises pooles inflatsioonitempo aeglustumist. Kui midagi erakordset ei juhtu, peaks aastane inflatsioon konjunktuuriinstituudi prognooside kohasel jääma 2,5 protsendile. 

Kaubagruppide lõikes on selgelt ennustatav alkoholi hinna tõus ja seda just aktsiiside suurendamise tõttu. Näiteks tõuseb õlleaktsiis tänavu 1. juulist 65 protsenti. «Alkoholi lõpphinnas on näha muidugi rekordilisi hinnatõusu numbreid, samas üldist inflatsiooni mõjutab see pigem vähe,» rääkis Josing. 

Kiiremast inflatsioonist võidavad Josingu sõnul eelkõige Eesti energiasektor ja põllumajandus. «Näiteks piimatööstus on kõige raskemast olukorrast praeguseks väljunud. Karjakasvatajad saavad oma toote eest küsida raha, mis katab ära nende omahinna.»

Eesti Panga ökonomist Sulev Pert tõi välja, et kiirenev hinnakasv vähendab tarbijate ostujõudu, kuid see võib olla kauaoodatud märk suuremast majandusaktiivsusest. 

«Kiirema hinnakasvu taga on peamiselt välistegurid, eelkõige nafta ja toiduainete kallinemine. Toiduained kallinevad nii Eestis kui ka Euroopa Liidu turul peamiselt seetõttu, et on vähenenud ülepakkumine, mis süvenes Vene turu kadumise tõttu 2014. aastal,» ütles Pert. 

Toorainete stabiilsemat hinnakasvu toetab see, et pärast novembri lõpus toimunud nafta hinnahüpet 55 dollarini, mis järgnes OPECi riikide vahelisele tootmismahtude vähendamise kokkuleppele, on toornafta hind maailmaturul muutunud kitsas vahemikus. Ajaloolises võrdluses on toorainete hinnatase maailmaturul veel suhteliselt madal, märkis Pert. 

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles