Firmadel tuleb peagi tegelik kasusaaja äriregistrisse kanda

Отмывание денег.

FOTO: Elmo Riig / Sakala

Rahandusministeerium saatis kooskõlastusringile eelnõu, mille järgi peavad kõik firmad hakkama äriregistrile esitama teavet enda lõplike kasusaajate kohta, samuti hakkavad järelevalveasutused saama rohkem teavet panga- ja maksekontode omanike kohta.

Eelnõuga nähakse ette muudatused äriregistri teenuste ringis: tulevikus saavad juriidilised isikud oma tegelike kasusaajate andmeid hoida ja teised isikuid neid andmeid vaadata elektrooniliselt äriregistri kaudu, öeldi rahandusministeeriumist BNS-ile.

Tegeliku kasusaaja institutsiooni ja juriidiliste isikute omandistruktuuride läbipaistvuse olulisuse on esile toonud rahvusvahelised skandaalid nagu Panama paberite juhtum, märkis rahandusministeerium. Samuti on selle tähtsus tulnud välja koordineerituma võitluse käigus maksude vältimise vastu.

Lisaks reguleeritakse panga- ja maksekontode kohta info edastamine pädevatele asutustele, mis hetkel toimub nii-öelda käsitööna ja kus e-aresti edasiarendusega oleks võimalik saavutada kulude kokkuhoid nii riigiasutuste töös kui ka riigiasutuste päringutele vastamise ressursi kokkuhoid pankades, märkis ministeerium. Panga- ja maksekontode omanike kohta saaksid infot üksnes riigiasutused oma tegevuseks vajalikus ulatuses.

Rahapesu ja terrorismi rahastamise ennetamise meetmeid peavad eelnõu järgi rakendama virtuaalvaluutade vahetajad ja rahakotiteenuse pakkujad ning piirülest sularaha- ja väärtpaberite vedamise teenust osutavad ettevõtjad. Kohustusi peavad sarnaselt kehtivale õigusele endiselt rakendama ka pangad, teised finants- ja makseteenuste pakkujad ning erinevate õigusabi- ja nõustamisteenuste osutajad, kinnisvaravahendajad ja hasartmängukorraldajad.

Suurte sularahasummade piirmäär langetatakse 15 000 eurolt 10 000-le. Sellise sularahasumma puhul peavad hoolsusmeetmeid rakendama kõik kauplejad. Mittetulundusühingute ja sihtasutuste puhul tuleb hoolsusmeetmeid hakata rakendama juba 5000-euroste sularahasummade käitlemise korral.

Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse uue redaktsiooni väljatöötamise vajadus tekkis rahandusministeeriumi teatel 2012. aastal väljatöötatud uute rahvusvaheliste rahapesu ja terrorismi rahastamise standardite kehtestamisega ja nende ülevõtmisega Euroopa Liidu õigusesse.

Uutes standardites on säilinud ka seni kehtinud meetmed, mida rahapesu ja terrorismi rahastamise kuritegude ennetamiseks vajalikuks peetakse: hoolsusmeetmete kohaldamine ja tunne-oma-klienti-põhimõte, tähelepanu pööramine riskantsematele valdkondadele ja tehingutele, rahapesu andmebüroole kahtlustest teatamine ja järelevalve.

Uued standardisoovitused rõhuvad rohkem riskide ennetavale hindamisele, et saavutada paindlikkus ja kulude optimaalne suunamine just sinna, kus tähelepanu kõige rohkem vaja oleks.

Oluline on ministeeriumi teatel ka järelevalveasutuste ja rahapesu andmebüroode rahvusvahelise koostöö süvendamine, mille vajalikkus ja kiire reageerimise olulisus on esile tõusnud eriti viimasel ajal Euroopa Liidus toimunud terrorirünnakute ajal.

Uute nõuete rakendamiseks on kohustatud isikutele ette nähtud aastane üleminekuperiood. Erandina üldisest jõustumisajast on juriidiliste isikute tegelike kasusaajate äriregistrisse teatamist puudutavate sätete jõustumiseks ette nähtud kuupäev 15. september 2017 ja teise erandina on maksekontode omanike info pädevatele asutustele kättesaadavaks tegemist puudutavate sätete jõustamiseks ette nähtud kuupäev 1. jaanuar 2019.

Tagasi üles
Back