Eesti Pank ostis veebruaris 185 miljoni euro eest võlakirju

Eesti Pank.

FOTO: Teet Malsroos/Õhtuleht

Eesti Pank ostis Euroopa Keskpanga (ECB) varaostukava raames veebruaris 185 miljoni euro eest võlakirju.

Kokku kasvas Eesti Panga varaostude portfell 3,6 miljardi euroni, seisab keskpanga kodulehel.

Ostetud võlakirjade hulgas ei ole alates maikuust enam Eesti võrguhalduri Elering võlakirju, mida Eesti Pank on omandanud 62 miljoni euro ulatuses, sest kõikide euroala keskpankade nimel hakkasid juunikuust ettevõtete võlakirju soetama kuus keskpanka.

Eesti firmadest vastavad erasektori võlakirjade kokkuostuprogrammi nõuetele Eleringi ja Eesti Energia võlakirjad ning neid ostab nüüd Soome keskpank. Lisaks ostavad ettevõtete võlakirju Belgia, Saksa, Hispaania, Prantsuse ja Itaalia keskpangad.

Soome keskpank on alates juunist ostnud Eleringi ja Eesti Energia võlakirju, kuid euroala keskpangad ei avalikusta ostetud võlakirjade mahte ettevõtete lõikes. Ettevõtete võlakirjade ostmisega seonduvad tulud ja riskid jagunevad kõigi euroala keskpankade vahel vastavalt Euroopa Keskpanga kapitalivõtmele, millest Eesti Panga osa on 0,274 protsenti.

Kõik euroala keskpangad alustasid 2015. aasta 9. märtsil üheskoos nii-nimetatud rahamahu-poliitikaga (QE) ehk võlakirjade kokkuostuprogrammiga summas 60 miljardit eurot kuus. Algselt plaaniti programmi kestvust vähemalt 2016. aasta septembri lõpuni ning igal juhul seni, kuni inflatsiooni areng on ECB nõukogu hinnangul püsivalt kohandunud ning kooskõlas nõukogu eesmärgiga hoida inflatsioonimäär keskpika aja jooksul 2 protsendi tasemest allpool, ent selle lähedal.

2015. aasta detsembri alguses otsustas ECB programmi pikendada ja laiendada, ostes 60 miljardi euro võrra kuus võlakirju kokku vähemalt 2017. aasta märtsini ja reinvesteerides intressi. Lisaks riigivõlakirjadele võib keskpank nüüd osta ka muid avaliku sektori võlapabereid, mille on väljastanud kohalikud või piirkondlikud omavalitsused.

2016. aasta aprillis rakendus ECB otsus laiendada võlakirjade kokkuostuprogrammi 80 miljardi euroni kuus ning lubada kokku osta ka investeerimisjärgu reitinguga ettevõtete võlakirju, mille on emiteerinud ettevõtted, välja arvatud kommertspangad.

Keskpank võttis rahapoliitilised meetmed kasutusele, et ergutada euroala majandust. Võlakirjade ostmine peaks esialgses perspektiivis kaasa tooma muude varade nagu aktsia- ja kinnisvarahindade tõusu ning euro kursi nõrgenemise. ECB loodab, et see kandub ka reaalsesse majandusse.

Tagasi üles