Pärast seda, kui Saksamaa Jaapani tuumakriisi kiiluvees seitse reaktorit sulges, hüppasid Euroopa elektrihinnad jõuliselt ülespoole.
Euroopa elektrihinnad tegid eile võimsa hüppe
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Berliini samm annab ühtlasi selgesti märku sellest, et tuumaenergia roll Euroopas läheb ilmselt laiapõhjalisele ülevaatamisele. Nagu tunnistas kogenud Jaapani diplomaat, Rahvusvahelise Energiaagentuuri (IEA) juht Nobuo Tanaka, «ei pruugi tuumaenergia mängida nii suurt rolli», nagu ta varasemalt on ennustanud.
Jaapani tuumakatastroof on «pöördepunktiks tehnoloogiapõhise ühiskonna ajaloos», ütles Saksa kantsler Angela Merkel pärast seda, kui oli andnud korralduse sulgeda kolmeks kuuks kõik enne 1980. aastat ehitatud tuumaelektrijaamad.
Mullu pikendas Merkel tuumajaamade kasutusaega Saksamaal 14 aasta võrra 2036. aastani.
Elektri hind Saksamaal, mis on ühtlasi Euroopa etaloniks, tõusis otsekohe – kuna jaamades hakatakse puudujäägi korvamiseks põletama kallimat maagaasi ja kivisütt.
Berliin jättis küll õhku võimaluse, et tuumajaamad taas võrkudega ühendatakse, kuid mõned neist võivad siiski igaveseks töö lõpetada.
Baaskoormuselektrienergia aprillikuine hind hüppas Saksamaal lausa 17,9 protsendi jagu, 64,25 euro peale megavatttunnist.
Sellist ühepäevast hüpet pole nähtud alates aastast 2003. Ühe kuu etteostuhinnad on alates reedest, kui maavärin ja tsunami Jaapanit tabasid, kerkinud 27,9 protsenti.
«Need päevased hüpped on hiiglaslikud ja mõjutavad turgusid üle kogu Euroopa,» ütles Londonis baseeruva energiauuringute firma ICIS Hereni analüütik Zoe Double.
Järsu tõusu tegid elektrihinnad ka teistel turgudel, kaasa arvatud Prantsusmaal ja Hispaanias.
Copyright The Financial Times Limited 2011.