SEB nädalakommentaar: majandus kasvab varasemast kiiremini

Rahandusministeerium tõstis majanduskasvu prognoosi 3,1 protsendini.

FOTO: PantherMedia/Scanpix

Eesti majanduskasv kiirenes eelmise aasta lõpus märgatavalt, mistõttu osutus 2016. aasta sisemajanduse kogutoodang prognoosijate ootustest veidi suuremaks. Oodatav investeerimisaktiivsuse tõus peaks kasvu soosima ka 2017. aastal, kirjutab SEB nädalakommentaaris majandusanalüütik Mihkel Nestor.

Lõppeva nädala teisipäeval avaldas statistikaamet andmed sisemajanduse kogutoodangu kohta 2016. aasta neljandas kvartalis. Kuigi mitmed indikaatorid viitasid majanduskasvu kiirenemisele aasta lõpus, siis 2,7 protsendi suurune tõus ületas ootusi. Varasemate kvartalite nõrkade tulemuste tõttu piirdus aastane majanduskasv siiski 1,6 protsendiga, mis jääb alla majanduse tegelikule kasvupotentsiaalile.

Sarnaselt 2015. aastale, andis mullu suurima panuse SKP kasvu netotootemaksude laekumine, mida soosis aktsiisitasude märkimisväärne tõus. Reaalmajanduse poolelt toetas kasvu enim info ja side tegevusala, kus loodud lisandväärtus tõusis aastaga ligi 10 protsenti. Seejuures panustasid tegevusala kasvu just tarkvaraarendusega tegelevad ettevõtted, mis toetab Eesti IT sektori eduloo jätkumist. 

Kasv valdkondades, mis varasemalt pidurdanud

Majanduskasvu kiirendas oluliselt veel lisandväärtuse enam kui neljaprotsendiline kasv hulgi- ja jaekaubanduse valdkonnas. Oluline panus tuli ka kahelt tegevusalalt, mis varasematel aastatel on SKP kasvu hoopis pidurdanud. Nimelt suurenes lisandväärtus 3,6 protsendi võrra veonduse ja laonduse alal ja pea kümne protsendi võrra haldus ja abitegevuste alal, mille alla kuuluvad näiteks puhastus- ja turvateenused.

Töötlevas töötuses oli lisandväärtuse kasv mullu tagasihoidlik, piirdudes 0,8 protsendiga. Tööstuse poolel andis suurima panuse kasvu üllatusena haagiste ja transpordivahendite tootmine, mis ei kuulu suurimate tööstussektorite hulka, kuid kus loodud lisandväärtus suurenes aastaga koguni 35 protsenti. Suurtest tööstussektoritest panustas kasvu enim puidu- ja pabertoodete tootmine, kus loodud lisandväärtus suurenes 5,5 protsendi võrra. 

Tööstuse kasvu pidurdas enim elektroonikatööstus, mille lisandväärtus vähenes 2015. aastaga võrreldes pea 40-protsendiliselt. Pea sama ulatuslik oli langus ka põlevkivitööstuses. Toiduainetööstuses loodud lisandväärtus vähenes neli protsenti, kuid suure osakaalu tõttu kogumajanduses, langetas see majanduskasvu 0,1 protsendipunkti võrra.

Väljaspool tööstust oli suurim negatiivne mõju majanduskasvule põllumajandussektoril ning kinnisvaraalasel tegevusel, kus lisandväärtus kahanes vastavalt üheksa protsendi ja kolme protsendi võrra. Kui piima hind tegi mullu läbi märkimisväärse taastumise, siis teraviljasaak jäi võrreldes rekordiliste varasemate aastatega kesiseks. 

Majanduskasvu pidurdas täiendavalt veel energiavarustus, kuid ka kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus, mille alla kuuluvad teenused nagu õigusabi, reklaam jpm.

Investeeringud on ajalooliselt madalal tasemel

Sisemajanduse kogutoodangut tarbimispõhiselt kokku lüües paistab enim silma põhivara-investeeringute 2,8 protsendi suurune vähenemine. Investeeringud on olnud languses juba alates 2013. aastast ja selle tulemusel on nende osatähtsus SKPs kahanenud 22 protsendini, mis on olemasolevate andmete põhjal taasiseseisvusaja madalaim tase. 

Kui analüütikud on oodanud investeeringute aeglast taastumist, siis 2016. aasta teises pooles langus koguni süvenes. Kvartaalse ettevõtlusstatistika põhjal vähenesid tugevalt investeeringud ehitustegevusse ja hoonete soetamiseks (-32 protsenti), kuid kahjuks ka masinatesse, seadmetesse ja muusse inventari (-kaheksa protsenti). 

Positiivse poole pealt väärib mainimist 15-protsendiline kasv investeeringutes IT-seadmetesse ja süsteemidesse. Muidu aktiivse investeerijana on Eesti Euroopa Liidus silma paistnud just väheste investeeringute poolest intellektuaalsesse kapitali. Loodetavasti aitab kaasaegsete tarkvaralahenduste kasutuselevõtt ettevõtete tulemuste paranemisele kaasa. 

Enam kui poole võrra suurenesid mullu ka ettevõtete investeeringud transpordivahenditesse, kuid siin kajastub ilmselt pigem mõne üksiku ettevõtte suurost, kui laiem trend. Kõrge tootmisressursside kasutatuse taseme ja riiklike kulutuste suurenemise tõttu peaks põhivarainvesteeringute kasv 2017. aastal siiski kiirenema ligi nelja protsendi juurde.

Tänu edukale aasta teisele poolele, aitas Eesti majandust kasvatada väliskaubandus. Kaupade ja teenuste import kasvas küll kiiremini (4,9 protsenti) kui nende eksport (3,6 protsenti), kuid tänu suurele ülejäägile teenuste müügis, oli netoekspordi panus SKP kasvu positiivne. Kui kaupasid ja teenuseid imporditi mullu 15,8 miljardi euro eest, siis nende eksport küündis 16,5 miljardi euroni. 

Eesti kaubaeksport kasvas mullu püsihindades kolm protsenti ja teenuste eksport viie protsendi jagu. Eeldatavalt jätkub ekspordi kasv sellel aastal pisut kiiremas tempos, jäädes siiski endiselt alla impordi kasvule. 

Tööjõukulude tõus ületab endiselt tootlikkuse kasvu

Eesti majanduse suurim murekoht on jätkuv vastuolu ettevõtete kasumite ja palgakasvu vahel. Rahvamajanduse arvepidamises kasutatav tegevuse ülejääk ja segatulu ehk ettevõtlussektori kogukasum jäi 2016. aastal alla 4,5 miljardi euro, mis on madalaim tase alates 2010. aastast. 

Samal ajal küündisid töötajatele makstud hüvitised 10,3 miljardi euroni, mis on pea poole kõrgem 2010. aasta tasemest. Tööjõukulude osatähtsus SKPs küündis seetõttu 49,1 protsendini, mida ei saa siinsete ettevõtete paiknemise tõttu globaalses väärtusahelas pidada Eesti jaoks jätkusuutlikuks tasemeks. 

Erinevalt 2015. aastast tootlikkusnäitajad mullu küll paranesid, kuid jäid oluliselt alla tööjõu ühikukulu kasvule. Lihtsustatult – soovime saada oluliselt suuremat palka, kuigi meie pakutavad teenused ja tooted ning meie efektiivsus nende loomisel, pole kuigivõrd muutunud. Eesti maksusüsteemi omapära tõttu on ettevõtetel ajaga kogunenud puhvrid, mille arvelt on ajutiselt võimalik palgatõusuga kaasa minna. 

Lisaks on abiks olnud tagasihoidlikum investeerimine, mis on võimaldanud suurema osa tuludest palgana välja maksta. Samas on selge, et vastuolu ei kesta lõputult ja kui ettevõtted ei suuda oma tulemusi oluliselt parandada, pidurdub palgakasv ühel hetkel järsult.

Tagasi üles