Halud annavad odavaima toasooja

Loovad kodutunde: elutoa kaminas praksuvad halud..

FOTO: .

Kellele ei meeldiks end rõskes kliimas ahju paistel soojendada? Samas – kes viitsib tänapäeva elutempo juures puudega jännata! Ja kuna aastal 2013 võib elektri hind olla 50 protsenti kallim, on Eestis endiselt odavaim puuküte.


Puudega ahjukütmist peab rahakotile soodsaimaks  konkurentsiameti peadirektor Märt Ots. Ta rääkis sellest Eestis kõige kallima kütusega – Vene maagaasiga – soojaks köetud Olümpia hotelli konverentsisaalis Tallinnas.

Sõltub kütusest


Otsa kuulasid neljapäeval Türilt ja Pärnust, Paidest ja Sindist ning mujaltki Eestist korteriühistute liidu 11. foorumile kokku sõitnud.

Ots esitas hulga küsimusi, nagu kuidas meil köetakse, miks on soojahind nii kõrge, miks maagaasil on meie kütuste seas nii suur osakaal, miks ei kasutata rohkem teisi kütuseid.

Otsal olid ka neile ja paljudele teistele küsimustele vastused. Näiteks tegi ta kuulajatele selgeks, et soojuse hinnas on valdav osa kütuse komponendil, olenemata sellest, millist kütust kasutada.

«Tallinna soojuse hinnas on kütuse komponent 82 protsenti, Võrus 55. Tallinnas kasutatakse 100 protsenti maagaasi, Võrus 90 protsenti puitu,» selgitas Ots.

Hinnad jäävadki tõusma


Sellest siis ka kahe linna soojahinna megavatt-tunnil ligi 300-kroonine vahe, kuigi aastaid oli Tallinnas pretsedenditult odavaim soojuse hind. Otsa väitel maksis veel 2005. aasta lõpus 1000 m³ Vene gaasi 1400, praegu aga 6000 krooni.

Kuigi ka küttepuud on 3,5 korda kallimaks läinud, ütles Ots ikkagi: «Kütke puudega, eramajas on see kõige odavam.»

Energiasääst oligi korteriühistute liidu foorumi põhiteema. Sellest rääkisid ka riigikogu liige Marek Strandberg ning Eesti Kütte- ja Ventilatsiooniinseneride Ühenduse asejuht Peeter Parre.

Strandbergi sõnul energiahinnad jäävadki tõusma, enne kui ei võeta kasutusele uusi tehnoloogiaid.

Parre ütles, et ühistud peavad hoolega kaaluma, mis kütust eelistada. Ta ei soovitanud soojuspumpasid ega päikesepatareisid.

Parre sõnul pole oma gaasikatlamaja halb variant, kui gaas on lähedal. «Ent isegi kilomeeter on gaasi jaoks pikk tee,» lausus ta.

Hindade sünd

•    Põlevkivi – administratiivselt reguleeritud, hind tuleb kooskõlastada konkurentsiametiga
•    Maagaas, vedelkütus – vabaturg; sõltub otseselt nafta maailmaturu hinnast
•    Puit ja turvas – vabaturg; järgivad nafta maailmaturu hinda
•    Reguleeritud on vaid põlevkivi hind, ülejäänud kujunevad turutingimustes
Allikas: konkurentsiameti
peadirektor Märt Ots

Tagasi üles