Gröönimaal läheb kaevandamiseks?

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Gröönimaa idaosas asuv Ammassaliki saar.
Gröönimaa idaosas asuv Ammassaliki saar. Foto: AP / Scanpix

Järgmine kuum kaevanduspiirkond võib kujuneda külmast Gröönimaast. Juba mõte sellest tõi möödunud nädalal Kanada maavaradeotsijate liidu konverentsil vastavasse õpikotta kokku 150 inimest, keda haaras mõte kaevandamisest sellel tohutul jääga kaetud saarel.

Palavik, mis buumiaegadel geoloogiliste uuringutega kaasneb, ei ole alates 1849. aasta California kullapalavikust eriliselt muutunud – isegi kui varustus ja seadmed on.

Palav huvi Gröönimaa vastu näitab, et tempokalt tõusvad metallihinnad on taas sütitanud kire uurida ja kaevandada paigus, mida tavaliselt kas siis logistiliselt või poliitiliselt liiga riskantseteks peetakse, et neisse investeerida.

Nii ajavad täna kaevandajate meeli ärevile näiteks Burkina Faso, Saalomoni Saared, Afganistan, Kongo Vabariik, Panama ja Kanada Arktika.

Kontrastiks Gröönimaa workshop’ile kõnelesid teada-tuntud kaevanduspiirkonna Lääne-Austraalia ametnikud praktiliselt tühjale toale. Kuigi tegemist on tööstusharu vaat et suurima iga-aastase kokkutulekuga.

«Tohutute avastuste potentsiaal võib õigustada kergelt kõrgemaid kulutusi,» ütles Gröönimaa maavarade ja nafta ameti direktor Jorn Skov Nielsen.

Ivanhoe Nickel & Platinumi uuringujuht David Broughton, kes väidab end olevat avastanud tohutu vasemaardla Kongo lõunaosas, võtab maavarade otsijate mõttelaadi kokku järgnevalt: «Me oleme sündinud optimistid.»

Seda optimismi peegeldavad ka mõned peamiselt väikeste uuringufirmade nimed, kes end koos tuhatkonna teisega konverentsil esitlevad: New Dawn Mining (Uue koidiku kaevurid), Golden Goliath (Kuldne Koljat), Colossus Minerals (Kolossi maavarad), Apogee Minerals ja paljud teised.

Palju selliseid firmasid vupsas Kanada, Briti ja Austraalia börsidel esile ka Hiina poolt veetud kaevandusbuumi päevil, aastail 2003-2008. Finantskriis laastas seda madala reitinguga sektorit meeletult, kuna investorid põgenesid riskantsetest piirkondadest, toormetest ja vastrajatud ettevõtetest.

Vähemalt korraks on aga metallihindade hüpe riskitaju vähendanud. Näiteks kompab Lappland Goldminers taas Fäbolideni kullaleiukohta Rootsi põhjaosas. «Praeguste kullahindade juures ma ei imestaks, kui pangad asjale teist moodi vaatavad,» ütles Lapplandi tegevdirektor  Kjell Larsson.

Eldora Gold Resourcesi konsultant-geoloog Larry Hillesland, kes loodab süvendada Teise maailmasõja päevil hüljatud kullakaevandust Ontario põhjaosas, ütles, et kõrged hinnad annavad kasumi isegi juhul, «kui tonnist kivimist vaid 2-3 grammi kulda tuleb».

Kui metallihinnad pikemaks perioodiks tagasi tõmbuvad – nagu juhtus aastal 2008 – kaotab investeerimine ebastabiilsetesse riikidesse ja madalama kvaliteediga maardlatesse taas oma võlu.

Gröönimaa võimud usuvad, et investoreid tõmbab paikkonna poliitiline stabiilsus, efektiivne reguleerimissüsteem ja tohutud vase-, nikli- ja tsingimaardlad.

London Mining, mis kavatseb 2015. aastaks Gröönimaal rauamaagikaevanduse avada, on nüüd Londoni börsi alustavate väikeettevõtete osakonnas üks paremini kapitaliseeritud tegijaid.

Gröönimaa paistab LMi projektide seast tõesti silma oma turvalisuse poolest. Nimekirjas on veel näiteks Sierra Lione, Hiina ja Saudi Araabia.

Copyright The Financial Times Limited 2011.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles