Urmas Varblane: Jaapanlased suudavad end kiiresti kokku võtta

Marti Aavik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maavärina ja tsunami tekitatud kahjustused Jaapanis.
Maavärina ja tsunami tekitatud kahjustused Jaapanis. Foto: SCANPIX

Jaapanlastel on tohutud säästud ning rahvuslik koondumise idee tähendab arvatavasti seda, et riik kaasab katastroofi­järgseks ülesehituseks kodanike rahavarusid, rääkis Tartu Ülikooli rahvusvahelise ettevõtluse professor, akadeemik Urmas Varblane usutluses Marti Aavikule. 

Milline mõju võib eelmise nädala katastroofil olla Jaapani majandusele?

Sündmused pole veel läbi, kogu nende ulatust ei oska keegi täpselt öelda ning ammugi pole kahjusid kokku arvutatud. Aga arenguvariante oletada ju võib.

Sellest on vähe räägitud, aga Jaapani kultuuris on sügav veendumus, et jaapanlased on maailmas üks kõrgem ja äravalitud rahvas. Nad on väga uhked ja võib-olla ei tahagi teiste käest abi küsida. Ütlevad hoopis, et teeme ise kõik korda. Nende suutlikkus ennast mobiliseerida on väga suur. Jaapanis võivad tekkida ideed, et teeme mingisuguse rahvusliku taastamise fondi.

Jaapanis on tohutu akumuleeritud rikkus. Jaapanlased on kokkuhoidja rahvas. Viimase nelja kümnendi andmeid vaadates on nad parimatel aastatel kõrvale pannud 30-40 protsenti oma sisemajanduse kogutoodangust.

Rahvusliku koondumise vajaduse jutt, mida nende peaminister praegu räägib, tähendab tegelikult seda, et nad ei pea kusagilt välismaalt laenama, vaid saavad kasutada oma inimeste säästusid. See on nende tugevus.

Kas ülesehitustöö ja säästude kasutamine võib Jaapani majandust hoopis elavdada?

Eelkõige oli maavärin ja tsunami muidugi katastroof, mis tõi kaasa inimlikke kannatusi. Kui aga mõelda analoogiatele, siis ülesehitamine ei pruugi tähendada üksnes kadu ja kannatusi. Katastroofis hävitatu vajab uuendamist ja selles saab näha ka positiivset.

Mõtleme Saksamaale pärast taasühinemist. Pikka aega räägiti, et Saksamaal majanduskasvu pole ja tekkis eelarvepuudujääk. Saksamaa investeeris Ida-Saksamaale tohutu summa raha. See ei hakanud kohe tagasi tooma ja Ida-Saksamaa integreerimine võttis aega. Nüüd on need investeeringud hakanud tulu tooma ja Saksamaa on jälle tugev majandusjõud.

Kui Jaapani juurde tagasi tulla, siis praegu räägitakse sealsetest tuumajaamadest, mis on ju päris vanad, 40 aastat ja rohkemgi. Nüüd on nad sunnitud oma energiasüsteemi uuesti üles ehitama, aga juba uuel tasemel. Ma pole küll selle ala spetsialist, aga on loomulik arvata, et nad saavad tunduvalt parema ja säästlikuma energiatootmise. See on igal juhul tulevikus kasulik. Oluline osa suurtööstustest on just Põhja-Jaapanis, mis saab efektiivsemast energiakasutusest tulu.

Aga purustatud pole ju üksnes energiatootmine. Kogu infrastruktuur on kannatada saanud. Selles mõttes võib tõesti tuua paralleeli Ida-Saksamaaga, kus võeti linnade kaupa näiteks vanad torustikud üles ja pandi kogu kommunikatsioon uus.

Jaapanlastel ei jää arvatavasti ka muud üle, kui teha sama, mis tehti Ida-Saksamaal. Õnneks on nende kahjustatud piirkond Ida-Saksamaast mitu korda väiksem.

Kui peame taustana silmas Euroopa võlakriisi, siis mida tähendab Jaapani väga suur riigivõlg? Kuidas riigirahanduse olud katastroofi järel mängima võivad hakata?

See on väga keeruline küsimus. Nende riigivõlg küünib 180 protsendini SKTst juba praegu. Jaapani suur probleem on elanikkonna vananemine, mis toimus väga kiiresti. See tähendab, et surve avaliku sektori rahastamisele on väga tugev nagunii. Maksumaksjate suhteline osatähtsus on kogu aeg vähenenud.

Lisanduv probleem on üha tugevnev konkurents Jaapanile, sest Hiina ja Kagu-Aasia riigid on hakanud üle võtma neid tootmisvaldkondi, mida Jaapan varem valdas. Jaapan on olnud tehnoloogiamahukas tootja, aga näiteks Shanghai piirkond Hiinas ja miks mitte Singapur, Taiwan hakkavad seda rolli üle võtma. See survestab Jaapani majandust ja valitsus on olnud lausa sunnitud oma tootjaid mitmekülgselt toetama.

See tähendab, et Jaapanil on terve hulk probleeme, mis ei võimalda avaliku sektori võlga vähendada. Ma arvan, et ei leidu ühtegi tarka, kes oskaks neile imelahenduse välja pakkuda.

Võla asjus on küsimus finantsturgude usalduses Jaapani vastu. Ma arvan, et maailma finantssektor ei usu, et Jaapan hakkaks mingite rumalustega tegelema ja muutuks maksujõuetuks. Nende rahvuslik rikkus on siiski nii suur, et olukord on hoopis teine kui mõne pisikese riigiga, nagu Kreeka või Iirimaa. Jaapan on siiski maailmas suuruselt kolmas majandus.

Tänu Jaapani inimeste suurtele säästudele on valitsusel alati võimalus maksukoormat suurendada ja osa inimeste kogutud varast sisuliselt ära võtta. Loomulikult ei taha nad seda teha ja ma ei usu, et seda praeguses seisus tegema hakatakse. Aga põhimõtteliselt on olemas rikkus, mida saab maksustada ning pikemas plaanis võib see toimuda küll.

Kui nad seda teeksid, siis see halvendaks nende konkurentsipositsiooni?

Just, võrreldes teiste Aasia riikidega. Üks Jaapanile lootust andev tulevikuvõimalus on Aasia riikide omavahelise koostöö tugevnemine. Sisuliselt peaks tekkima Euroopa Liiduga sarnanev tolliliit Aasias. Selle poole on juba praegu suuri samme tehtud.

Kui jaapanlastel tekkib vaba juurdepääs Hiina, Kagu-Aasia, India ning teiste selle piirkonna riikide turgudele ja vastupidi, siis see elavdab nende kõigi majandust. Siis oleks Jaapanil tehnoloogia pakkujana väga palju täiendavat nõudlust ja see aitaks kaasa nende arengule.

Mis moel võivad Jaapani sündmused mõjutada Eesti majandust?

Jaapanis toimuv mõjutab mõistagi maailmamajandust. Lühikeseks ajaks tõmbavad praegused sündmused kogu maailma majanduskasvu alla. Tootmisvõimsus ju väheneb ja kulutused kasvavad.

Kui Jaapan muutub nõrgemaks, mis siis juhtub?

Jaapan on väga suur tarbija. Selleks et toota, ostab Jaapan kokku pooltooteid ja tooraineid. Kui Jaapan ostab vähem, siis nõudlus maailmas väheneb. Neid, kes Jaapanile kaupu pakuvad, mõjutab see kõvasti.  Eestis on suhteliselt vähe firmasid, kes otse Jaapanisse midagi müüvad. Meile jõuab Jaapani katastroofi mõju vahendatult.

Kui mõni Saksamaa, Rootsi või Soome firma on varem palju Jaapanisse müünud, siis nõudluse vähenedes ei ole neil enam vaja nii palju tellida ka Eesti allhankijalt. Selline mõju võib tekkida näiteks elektroonikaäris.

Jaapanlased on olnud suured säästjad, aga ka suured välismaale investeerijad. Kas katastroof avaldab mõju investeeringute pakkumisele mujal?

Mingi mõju küllap on, aga vaevalt see eriti suureks kujuneb. Viimasel ajal on suurimad rahapumpajad maailmaturgudele olnud siiski hiinlased.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles