Valitsus kiitis heaks kuusikute raievanuse langetamise

Marko Pomerants

FOTO: Liis Treimann / Postimees

Valitsus kiitis neljapäeval heaks metsaseaduse muudatused, millega muuhulgas vähendatakse kuusikute minimaalset raievanust ja vähendada turberaiete ja valikraie piiranguid.

«Tegu on võit-võit olukorraga. Kuusikuid saab raiuda, kui nende puidul on väärtus ja teisalt saame jätta järgnevatele põlvedele elurikkuse eesmärkidel säilitatavat kasvavat salu- ja laanemetsa,» ütles keskkonnaminister Marko Pomerants pressiteate vahendusel.

Seadusega langetatakse raiumiseks lubatavate viljakates kasvukohtades kasvavate kuusikute keskmist vanust 60 - 70 aastani. Senini peab raiutavate kuusikute keskmine diameeter olema kas minimaalselt 26 sentimeetrit või kuusikute keskmine vanus olema minimaalselt 80 aastat.

Üle 80 protsendi erametsade ning 55 protsenti riigimetsa Ia ja I boniteediklasside kuusikutest, mis raievanuse alandamisel oleksid justkui täiendavalt raieküpsed, on juba praegu võimalik raiuda küpsusdiameetri alusel. Ülejäänud juhtudel peab omanik ootama, kuni mets saab 80 aastaseks. 80-aastase viljakate alade metsa kvaliteet on aga madalam, sest sellisest metsast umbes kolmandik on enamasti juure- ja tüvemädaniku tõttu kahjustatud. Muudatus puudutab umbes 4200 hektarit metsamaad ehk 0,2 protsenti Eesti metsadest, millest 3000 hektarit on riigimets.

Eesti metsade elurikkuse kaitseks tagatakse vastukaaluks salu- ja laanemetsade range kaitse täiendavalt 27000 hektari ulatuses. Vastavad alad on leitud riigimaadel ning Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) on peatanud seal metsade majandamise.

Lisaks soodustatakse seaduse muudatustega lageraiele alternatiivsete raieliikide – turberaiete ja valikraie – kasutamist, leevendades nendele seatud piiranguid. Näiteks kehtiva seaduse järgi võib turberaie ühe alaliigi aegjärkse raie järgmist järku teha iga 10 aasta tagant, kuid muudatuse järgi võib raiet teha 5 aasta tagant, mis on optimaalne metsa uuenemise periood.

Valikraie puhul võib kehtiva seaduse järgi häilu ehk raieala läbimõõt olla kuni pool puistu keskmisest kõrgusest. Muudatuse järgi oleks häilu laiuseks 20 meetrit sõltumata puistu kõrgusest. Nende muudatustega soodustatakse metsa kiiremat uuenemist, metsaomanikul on lihtsam raietegevusi järk-järgult teha ning surve lageraie tegemiseks väheneb. Metsaelustiku mitmekesisuse säilitamiseks kehtestatakse vastukaaluks turbe- ja valikraie leevendamisele säilikpuude jätmise kohustus ka turbe- ja valikraietel, praegu on see kohustus vaid lageraiel.

Edaspidi võimaldatakse kaitset kõigile vääriselupaiga kontseptsioonile vastavatele aladele ning lähtutakse eelkõige ökoloogilistest väärtustest, mitte ala suurusest ega selle paiknemisest väljaspool kaitstavaid loodusobjekte. Muudatustega kaotatakse senine suuruse piirang seitse hektarit ning vääriselupaikadeks loetakse ka kaitsealadel asuvad vääriselupaigad. Lisaks riigimaadele muudetakse vääriselupaikade kaitse kohustuslikuks ka avalik-õiguslike juriidiliste isikute maadel.

Olulise muudatusena on kavas välistada ka olukord, kus metsaomandi kasutamine on seatud sõltuvusse piirinaabrite otsustest ja tegevusest. Muudatuse järel on mõlemal metsaomanikul võimalik raiuda ühel ajal seadusega maksimaalselt lubatud ulatuses. Kuna keskmine lageraielangi suurus on umbes 1,5 hektarit, siis on suurte lagedaks raiutavate alade tekkimise võimalus minimaalne. Lageraiealadel metsa uuendamine on tagatud seadusega.

Lisaks tehakse seaduses muid täpsustusi. Seadus on planeeritud jõustuma 1. juulil. 2017.

Tagasi üles