Euroopa Komisjoni hinnang Eestile: üks ELi kõige paremini toimivaid tööturge
22. veebruar 2017, 15:56
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2017/02/22/6365433t1h1f28.jpg)
Euroopa Komisjon tuli täna välja iga-aastase majandusanalüüsiga, kus öeldakse, et Eesti on teinud 2016. aasta riigipõhiste soovituste järgimisel mõningaid edusamme, kuid kriitilise noodina juhitakse tähelepanu soolise palgalõhe vähendamisele, kus edu on jäänud väheseks.
«Eesti kohta toob aruanne välja, et Eestis makromajanduslikku tasakaalustamatust ei esine ning riigieelarve on vastavuses EL eelarvereeglitega,» lausus Euroopa Komisjoni Eesti esinduse majandusnõunik Katrin Höövelson, kommenteerides värsket Euroopa Komisjoni majandusanalüüsi, mis annab hinnangu ELi liikmesriikide majanduse olukorra kohta.
Kui novembris avaldatud 2017. aasta majanduskasvu analüüsi ja euroala soovitustega esitati ELi tasandi olulised eesmärgid eelseisvaks aastaks, siis täna avaldatud analüüsiga pöörab Euroopa Komisjon taas tähelepanu riiklikule tasandile, valmistades sellega ette kevadisi riigipõhiseid soovitusi.
Talvepaketiks nimetatavas majandusanalüüsis on seekord riigiaruandeid on kokku 27, ainsana ei ole liikmesriikidest aruannet koostatud Kreeka kohta, kelle suhtes on kohaldatud eraldi majanduslik kohandamisprogramm. Analüüsist ilmneb, et enamikus liikmesriikides on majanduse elavnemine aidanud kaasa tööpuuduse vähenemisele, kuigi see on endiselt suurem kui enne kriisi.
Eesti teinud mõningaid edusamme
«Eestis on üks ELi kõige paremini toimiv tööturg, kuid tööealise elanikkonna vähenemine ning jätkuv tootlikkuse kasvu ületav tööjõukulude suurenemine võib pärssida riigi konkurentsivõimet,» kirjeldas Höövelson, mida Euroopa Komisjoni analüüs Eesti kohta välja toob. Kuna Eesti väike ja avatud majandus sõltub paljuski välishindadest, kajastub tugev palgakasv kasumlikkuse vähenemises, mis võib pärssida investeeringuid, eelkõige Eesti töötleva tööstuse sektorisse.
«Ettevõtete ebapiisavad investeeringud tehnoloogia arendamisse ja teadussaavutuste ebapiisav turustamine reaalmajanduses on peamised probleemid, mis pärsivad tootlikkuse kasvu, eksportkaupade lisandväärtuse suurenemist ja potentsiaalse majanduskasvu edendamist,» lisas Höövelson, mida Eesti osas probleemina välja tuuakse. Seda põhjendab komisjon sellega, et Eesti majanduses domineerivad traditsioonilised majandussektorid, kus teadus- ja arendustegevuse osakaal on väike.
Jätkuvalt on komisjoni hinnangul Eestis probleemiks ka ebavõrdsus, suhteline vaesus ja sotsiaalne tõrjutus, mis jätkasid mullu järk-järgult suurenemist. Ka on tervisenäitajad endiselt oluline probleem. «Sissetulekute ebavõrdsus on Eestis viimastel aastatel suurenenud ja ulatub oluliselt üle ELi keskmise. Hüvitiste - eelkõige pensionide, sotsiaaltoetuste ja töötushüvitiste -, kasv jääb maha turupõhise sissetuleku kasvust,» sõnas Höövelson.
Siiski märgib komisjon oma Eestit puudutavas aruandes, et riik on teinud mõningaid edusamme 2016. aasta riigipõhiste soovituste järgimisel. «Tööturu ja sotsiaalpoliitika valdkonnas tehti edusamme kvaliteetsete sotsiaalteenuste pakkumisel kohalikul tasandil, muu hulgas kohalike omavalitsuste reformi vastuvõtmise ja rakendamise kaudu,» rääkis Euroopa Komisjoni Eesti esinduse majandusnõunik. Väheseks on jäänud aga edu soolise palgalõhe vähendamise meetmete vastuvõtmisel ja rakendamisel.
Üldhinnang: EL liigub õigel kursil
Kui aga vaadata üldist pilti ELi liikmesriikides, siis euro ja sotsiaaldialoogi eest vastutava komisjoni asepresidendi Valdis Dombrovskise sõnul näitab tänane analüüs, et liidu poliitiline strateegia, mille eesmärk on hoogustada investeeringuid, viia ellu struktuurireformid ja ajada vastutustundlikku eelarvepoliitikat, kannab vilja.
«Seepärast peaksime rahvale realiseerimatute võltslubaduste jagamise asemel jätkama samal kursil ning tegelema edasi kriisi ja struktuursete nõrkuste järelmõjudega meie majandusele. ELi ja riikide poliitika peaks olema suunatud majanduse vastupanuvõime suurendamisele ja selle tagamisele, et majanduse taastumist märkaksid kõik,» märkis komisjoni asepresident.
Majandus- ja rahandusküsimuste ning maksunduse ja tolli volinik Pierre Moscovici lisas, et viimase kaheteistkümne kuu jooksul on mitu ELi riiki liikunud edasi – kuigi veel mitte piisavalt – peamiste majanduslike probleemide lahendamise suunas. «Kuigi olud meie ümber on ebakindlad, on üks asi selge: neist probleemidest saadakse üle vaid praegu võimul olevate valituste ja nende järeltulijate otsusekindla tööga.»
Lisaks riigiaruannetele võttis komisjon täna vastu ka nõukogu rakendusotsuse ettepaneku, mille kohaselt peaks Austria tasuma 29,8 miljoni euro suuruse trahvi valitsemissektori võla kohta mõningate ebaõigete andmete esitamise tõttu.
Pärast uurimist ja suhtlemist Austria ametivõimudega tõdes komisjon, et Salzburgi liidumaa valitsusüksuste raske hooletuse tõttu esitati 2012. ja 2013. aastal Eurostatile ebaõiged statistilised andmed Austria 2008.–2012. aasta eelarvepuudujäägi ja võlaandmete kohta. Pärast seda, kui Austria võla- ja eelarvepuudujäägi näitajad 2014. aasta aprillis korrigeeriti, on Eurostat need avaldanud ilma reservatsioonideta.
Mis on Euroopa Komisjoni talvepakett ja mida tähendavad selle riigiaruanded?
Riigiaruannete varane avaldamine on osa Junckeri komisjoni püüdlustest optimeerida ja tugevdada Euroopa poolaastat kooskõlas viie juhi aruandega ning komisjoni väljakuulutatud meetmetega majandus- ja rahaliidu loomise lõpuleviimiseks.
Muudatused tehti selleks, et Euroopa poolaasta tsükli alguses saaks pidada tulemuslikku dialoogi Euroopa prioriteetide üle, mille hulka kuuluvad ka euroala probleemid, ja jätta rohkem aega dialoogidele liikmesriikide ja kõigi tasandite sidusrühmadega.
Tänastes aruannetes väljendub ka suurem tähelepanu tööhõivele ja sotsiaalküsimustele, mille komisjon lisas Euroopa poolaastasse.