Euroopa tarbijad suhtuvad välismaa e-poodidesse umbusuga
/nginx/o/2020/10/30/13445326t1ha8f2.jpg)
14. märts 2011, 10:39
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Euroopa Komisjoni tarbijaturu tulemustabel osutab kasvavale lõhele sisemaise ja piiriülese e-kaubanduse vahel ja seda hoolimata asjaolust, et piiriülese kaubanduse puhul on nii kaubavalik kui hinnasääst suurem.
Tulemustabeli järgi on omamaine e-kaubandus tõusuteel – mullu tegi kodumaistelt müüjatelt ostu 36 protsenti Euroopa Liidu tarbijaist, aasta tagasi oli see näitaja kahe protsendi võrra väiksem. Protsendid piiriülese kaubanduse osas valmistasid komisjonile aga pettumust.
«Samas kasvab piiriülene e-kaubandus väga aeglaselt (9 protsenti 2010. aastal, 8 protsenti 2009. aastal), seda hoolimata asjaolust, et varasemate uuringute alusel on piiriülese kaubanduse puhul nii kaubavalik kui ka hinnasääst suurem,» seisis eurokomisjoni pressiteates.
Teates tõdeti ka, et «tuleb tõsiselt pingutada, et saavutada Euroopa digitaalarengu tegevuskavas seatud eesmärgid». Nimelt näeb plaan ette, et aastaks 2015 on teise liikmesriigi veebipoest kaupu ostnud viiendik euroliidu kodanikest.
Selle eesmärgi saavutamist takistavad aga järgmised inimeste hoiakud: 62 protsenti on mures varguse ja pettuse pärast, 59 protsenti ei tea, kuidas toimida probleemide ilmnemisel, ning 49 protsenti pelgab võimalikke probleeme kauba kättetoimetamisel.
Samas näitas uuring sedagi, et need tarbijad, kes on piiriülest ostmist juba proovinud, usaldavad seda palju enam. Nii on piiriülese e-kaubanduse arengul eelkõige takistuseks inimeste hoiakud.
Viimast kinnitavad ka faktid, et mullu hilines kaup 16 protsendil piiriülestest netiostudest, sisemaiste ostude puhul oli näitaja 18. Toode ei jõudnud ostjani viiel protsendil piiriülestest ostudest, sisemaiste e-ostude puhul oli sama näitaja kuus protsenti.