Ettevõtja: EASi uus juht peab hakkama «kõrgeid uksi» lahti lööma (1)

, ettevõtja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tarmo Prikk.
Tarmo Prikk. Foto: Erakogu

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse tulevane juht seisab suure väljakutse ees - tõsta nii organisatsiooni kui ka kogu Eesti majanduse tulemuslikkust. Millises suunas võiks EAS uue juhi eestvedamisel areneda?

Veebruaris 2009 kutsuti mind Soome ettevõtjate delegatsioonis külastama Sotši linna, et kohtuda 2014. aasta olümpiamängude korraldajatega. Soomes tehti juba viis aastat enne olümpiamänge tööd selle nimel, et aru saada, kuidas olümpiamängude korraldajad oma hankeid korraldavad ja mida nad võivad Soomest osta tahta. Kahjuks ei saanud tookord ise Sotši sõita, aga sellise perspektiiviga vaade tundus vingena.

Eestis peaks niisuguste turunduslike tegevuste edendajaks olema EAS, sest Eesti keskmised ja suured ettevõtted on maailma mastaabis lihtsalt liiga väikesed, et nii «kõrgeid» uksi omal jõul lahti lüüa.

Tuleviku väetis

Täna on avalikkuse ees küsimärgiks nii Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse maine kui ka tulemuslikkus. EAS-i nüüdse olukorra kohta võib öelda  president Meri sõnadega: «Olukord on sitt, kuid see on meie tuleviku väetis.» Tulevase juhi suurim väljakutse ongi seda tulevikku väetama hakata.

Ühelt poolt tuleb täita kestlikult, aga oluliselt tulemuslikumalt tänaseid igapäevaseid ülesandeid oma ettevõtjatest klientide ees, teiselt poolt tuleb aga hoopis jõulisemalt ja paremini uurida, mida maailmas ostetakse, kuidas maailmas ostetakse ja kuidas aidata Eesti ettevõtetel selle teadmisega tulemuslikumalt leida suurepäraseid kliente.

Müü seda, mida sinult tegelikult osta tahetakse ja sa oled hinna läbirääkimistel peremees. Tundub väga banaalne ja lihtne jutt, aga prooviks seda ka teostada.

Näiteks on EAS-il praegu avatud meede «Eksport Hiina», samas on ka teada, et 2022. aastal toimuvad Pekingis taliolümpiamängud.  Kas ka selles suunas tegutsetakse, et minna Pekingisse ja uurida, milliste «Made in Estonia» toodete vastu seal seoses olümpiamängudega võidakse huvi tunda? «Kõrgete uste» avamist ja tõeliselt mastaapseid müüke ei saavuta kindlasti praeguse meetmega, kus lubatakse kiiresti ja vähese vaevaga 500 euro eest õige ekspordipartner leida.

Tuhanded lipuvardad Riosse

Mõtteviis, et EAS-i inimeste töö on lisaks kõigele muule ka pidev  potentsiaalsete ja väga vingete klientide otsing, on Eesti majandusedu saavutamiseks äärmiselt oluline. Maailmas ostetakse tohutult palju tooteid ja teenuseid. Kui me veidigi rohkem suudaksime tajuda, mida Eestist hea meelega ostetakse, siis läheks meil kõigil elu paremaks.

Siin tuleb meelde juhtum eelmisest aastast, kui  Eesti firma Lipuvabrik sai tellimuse 3000 lipumastile olümpialinnast Rio de Janeirost, tehas töötas seepale kolmes vahetuses ning kasum oli suurepärane nii firma omanikele kui ka firma töötajale. Ega minagi ei tea täpselt, kuidas see tellimus tuli, aga klient oli hädas ja ta tahtis osta. Nii lihtne ja keeruline see ongi.

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles