Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

SEB: väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted on muutunud pessimistlikumaks

1
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
SEB Pank | FOTO: Liis Treimann

Eesti, Läti ja Leedu väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted (VKE-d) on varasemaga võrreldes vähem optimistlikumad, hinnates alanud majandusaasta väljavaateid, näitab SEB iga-aastane uuring «Baltimaade ettevõtlusbaromeeter» (Baltic Business Outlook).

Enam kui 4500 Eesti, Läti ja Leedu ettevõtte seas läbiviidud uuringu kohaselt on optimistide ehk vähemalt 15 protsendilist käibekasvu prognoosivate ettevõtete osakaal vähenenud. Kõige positiivsemalt majandusaastasse vaatavate Leedu VKE-de seas oli optimiste 15 protsenti ning mõõdukaid optimiste lausa 66 protsenti. Erinevalt Eestist ja Leedust, kus pessimiste oli alla 50 protsendi, oli Lätis selliste ettevõtete osakaal tunduvalt suurem (61 protsenti).

«Kui kahe aasta eest olid kõige optimistlikumad Eesti VKE-d, siis Leedus on viimaste aastate kindlustunde paranemine viinud kõige optimistlikuma tulemuseni. Eestis on väljavaated siiski suhteliselt head, kuna 69 protsenti VKE-dest ootab tänavu käibekasvu. Eestis on teistest optimistlikumad põllumajandussektori ettevõtted, maakondadest Harjumaa ning käibe poolest ettevõtted, kus aastakäive jääb vahemikku 65 000 – 200 000 eurot. Optimistide käibe suurust vaadates on ilmne, et neil ettevõtetel on potentsiaali, et ärimudeli arendamise ja innovatsiooni abil jõuda kõrgemale tasemele,» ütles SEB Panga juhatuse liige, jaepanganduse ja tehnoloogia valdkonna juht Ainar Leppänen.

Domineerib müük koduturule

«Baltimaade ettevõtlusbaromeetri» kohaselt sihivad Balti riikide VKE-d oma toodete ja teenustega senisest enam koduturule – 79 protsenti Lätis, 76 protsenti Eestis ja 71 protsenti Leedus. Kuna 2017. aastal oodatakse väiksemat käibekasvu, ei kiirusta ettevõtjad uusi töötajaid palkama – see näitaja on vähenenud kõigis kolmes riigis, kuigi 27 protsenti Leedu ettevõtjatest kavatseb siiski töötajaid juurde võtta. Samas 80 protsenti Eesti ettevõtjatest ei plaani muudatusi personali hulgas ja 19 protsenti Läti ettevõtjatest kavatseb töötajate arvu hoopis vähendada.

Välistööjõudu leiab vaid 4-7 protsenti Balti VKE-dest ning 6-8 protsenti on huvitatud nende värbamisest edaspidi. Selge enamus märgib, et välistööjõudu ettevõttes ei ole ning kavas ei ole seda ka kaasata.

Üle 30 000 euro kavatseb investeerida 18 protsenti Leedu VKE-dest ning 13 protsenti Eesti ja Läti VKE-dest – see näitaja on üsna lähedal eelmise aasta tasemele. Ettevõtteid, kes 2017. aastal investeerida ei kavatse, on alla poole: 20 protsenti Leedus, 22 protsenti Eestis ja 40 protsenti Lätis.

Innovatsioonis on arenguruumi

Innovatsioonist rääkides on endiselt eelistatud uuendused toodete ja teenuste osas – 35 protsenti Eesti, 32 protsenti Leedu ja 21 protsenti Läti VKE-dest kinnitasid, et 2017. aastal kavatsevad nad keskenduda sellele, kuigi kõigis riikides on huvi selle valdkonna innovatsiooni vastu vähenenud. Veidi on kasvanud ärimudeli innovatsioon Leedus (7 protsendilt 11 protsendile) ja töötajaid arendav innovatsioon Lätis (12 protsendilt 16 protsendile).

«VKE-de innovatsiooni tuleb kindlasti turgutada ja siin annab SEB oma panuse. Aprillis avame panga peamajas Tallinnas innovatsioonikeskuse, kus ettevõtted saavad katsetada uusi kasvumudeleid, mis aitavad neil areneda konkurentidest kiiremini. Eesmärk on tuua end start-up’ide maailmas tõestanud meetodid traditsioonilistesse ettevõtetesse, et viia uuendusi ellu kordades kiiremini, kui see hetkel toimub,» märkis Leppänen.

Tagasi üles