Kortermajade tuleohutus vajab tähelepanu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tuleohutus kortermajas sõltub maja vanusest, konstruktsioonide ja tehnosüsteemide hooldusest ning renoveerimisest ja elanike teadlikkusest – selles osas saab end aga alati täiendada, räägib Põhja-Eesti päästekeskuse järelevalveteenistuse juht Ants Aguraiuja Postimehe Kinnisvara ja ehituse erilehes.
Milline on praegu Eesti korterelamute tuleohutustase ja kas see piirkonniti erineb palju?
Korterelamute ehituslik tuleohutustase oleneb sellest, millal hoone on ehitatud ning kuidas on hoonet hooldatud ja renoveeritud. Neid fakte teavad korteriühistud ja elanikud ise kõige paremini. Teine oluline tegur ehitusliku tuleohutuse kõrval on elanike teadlikkus tuleohutusest oma igapäevases tegevuses.
Mida peaks korteriühistu liige oskama oma ühistu juhatuselt või maja haldajalt nõuda, et oleks garanteeritud igakülgne tuleohutus ja valmidus?
Vastutus tuleohutuse tagamise eest korterelamus ei lange ainult korteriühistule või lepingulisele haldajale. Iga korteriomanik või valdaja vastutab oma korteris toimuva eest ise. Korteriühistud ja haldajad on üldjuhul volitatud vastutama hoone üldkasutuses oleva pinna ja hoone juurde kuuluval maa-alal toimuva tegevuse eest.
Üldise loetelu isiku (nii füüsilise kui ka juriidilise isiku) kohustustest tuleohutuse tagamisel leiab tuleohutuse seaduse paragrahvist 3.
Kõik ehitustegevust puudutav (renoveerimine, tehnosüsteemide muutmine, hoone välisilme, ruumilahenduste ja kandekonstruktsioonide muutmine) peab olema tehtud ehitusseaduses sätestatud nõuete kohaselt, selle üks osa on ka tuleohutus.
Hoones peab olema takistatud suitsu ja tule tekkimine ning levik. Hoone ventilatsiooni- ja suitsulõõrid ning korterite kütteseadmed peavad olema korstnapühkija poolt kontrollitud ja puhastatud. Hoone elektrisüsteem peab olema kontrollitud ja ohutu.
Hoonest peab olema võimalik evakueeruda ja evakueerida ning tulekahju korral tagatud päästetööde tegemine. Samuti peab olema takistatud tule levik naaberehitistele.
Kas elanike algatusel on võimalik korraldada näiteks evakuatsiooniõppusi ka kortermajas/korteriühistutes?
Projekti «Kodu tuleohutuks» raames on inimesel võimalik kutsuda koju tuleohutusspetsialist, kes hindab kodu üldist tuleohutust ja nõustab kutsujat tuleohutusküsimustes. Samuti korraldatakse koolitusi korteriühistu liikmetele.
Loomulikult võivad korrusmajade elanikud korraldada iseseisvalt evakuatsiooniõppusi ja teisi ohutusalaseid õppusi. Kui tahetakse saada head nõu pääste- või tuleohutuse teemadel, on päästekeskuste spetsialistid alati nõus oma teadmisi ja kogemusi jagama.
Heast ennetustegevusest hoolimata juhtub õnnetusi ikkagi. Seepärast võiks oma vara kindlustamise tõsiselt läbi mõelda.
Kordame üle
Mida tulekahju korral ja millises järjekorras tuleb teha?
Kindlat järjekorda pole võimalik tulekahju puhul välja tuua. See sõltub tekkinud tulekahju asukohast, avastamise ja arenemise kiirusest ning inimese enda teadlikkusest ja oskusest, kuidas tulekahju korral käituda. Soovitav on läbida asjakohane koolitus.
Üldiselt on vajalikud tegevused järgmised:
• Päästa võimalusel vahetus ohus olevad inimesed
• Teavita tulekahjust ohustatud inimesi
• Kustuta võimalusel tulekahju
• Evakueeru ohutusse kohta
Teavita tulekahjust häirekeskust üleeuroopalisel hädaabinumbril 112
• Mis juhtus?
• Kus juhtus?
• Kas keegi on saanud vigastada?
• Vasta esitatud küsimustele
• Ära lõpeta kõnet enne, kui oled selleks häirekeskuse töötajalt saanud loa
Täienda ja küsi lisa!
• Elanikkonna ohutusalase teadlikkuse tõstmiseks on päästeamet loonud portaali www.ohutusope.ee
• Pääste- ja tuleohutuse küsimuste korral võib alati helistada pääste infotelefonile 1524
Allikas: Ants Aguraiuja, Põhja-Eesti päästekeskus